Psühholoog: suur vanusevahe lahkuminekuid otseselt ei põhjusta

Foto: SCANPIX

Vanusevahe paarisuhtes on teema, mille üle võib vaidlema jäädagi. Mõnede jaoks armastus vanust ei küsi, teised jälle leiavad, et partnerite vanusevahe määrab suhte vastupidavuse. Suhetest endast märksa vanemate või nooremate meesterahvastega rääkisid ka naised sel nädalal saates «Minu imeline elu». Palusime psühholoog Marge Vainrel selgitada, millist rolli vanusevahe suhtes mängib.

Marge Vainre sõnul võib suur vanusevahe, nagu ka kultuurilised, religioossed ja teised erinevused, olla suhte ebaõnnestumisel riskiteguriks, kuid see ei määra suhtega rahulolu, ega ole otseselt lahkumineku põhjuseks.

«Väidetavalt on umbes seitsme- kuni kümneaastane vanusevahe, mille ületades on raskem leida ühisosa, äratundmisrõõmu, sarnaseid elamusi ajast, milles ollakse üles kasvanud. Suhtes on oluline, et paaril oleks ühine taust, mida nad koos mäletaksid. Ühisosa loomist ja teineteise mõistmist soodustab see, kui ollakse ühest põlvkonnast ja sarnasest sotsiaalsest kontekstist pärit,» selgitas psühholoog.

Vainre, kes tegeleb ka paari- ja pereteraapiaga, nentis, et tema kogemustepagasi põhjal on üldiselt vanusevahe harva probleem, millega nõustamisele tullakse. Teiste murede kõrval võib see tema sõnul jutuks küll tulla, kuid lahkumineku põhjuseks ei ole mitte vanusevahe, vaid mittetoimiv suhe.

Ühiskonna hukkamõist

Kui kallimate vanusevahe on juba üle 20 aasta, tekitab see tihti ümbritsevates inimestes imestust. Eriti võidakse viltu vaadata naiste peale, kes endast pea poole noorema mehega koos on. Ühiskonna hukkamõist Vainre hinnangul siin kasu ei too, sest suhe on ikkagi kahe inimese vaheline asi ja kõrvalseisjatesse ei puutu - hukkamõist võib soodustada pigem ümbritsevatest inimestest eraldumist ning soovi tõestada vastupidist.

«Kui me teeks seaduse, et vanusevahe ei või üle kümne aasta olla, kuhu me sedasi jõuaksime? Keelamine pole lahendus. Tegelikult saab asjaga tegeleda alles siis, kui see on probleem suhtes oleva inimese enda jaoks. Sekkumine ja nõuandmine on libe tee,» tõdes psühholoog.

«Oluline märksõna on teadlikkus: miks ma vajan sellist suhet, sellisel moel, selle partneriga? Mida see mulle pakub ja miks ma seda vajan? Teiste hinnangud või tõlgendused siin väga palju ei aita,» märkis ta.

Lapsepõlve mõjutused

Noor naine, kes endast palju vanema mehega suhtes on, võib leida enda jaoks lahenduse probleemile, mis on seotud isa rolliga tema elus, näiteks tema puudumisele. «Vanem mees võimaldab naisel jääda teatud mõttes lapsemeelseks, vähem vastutust võtta, olla sõltuv. See on mingil põhjusel selle naise vajadus ja nii sobibki talle see mees, kes talle kõike seda võimaldab,» arutles Vainre.

Kui inimene valib endast tunduvalt vanema kallima, võib see psühholoogi arvates olla seotud lapsepõlves kogetuga ja suhetega oma vanematega. Sageli seejuures vastassoost vanemaga.

«Noor inimene leiab pesast lahkudes inimese, kes talle turvalisust, sobival viisil lähedust, sarnast kogemust või probleemidele lahendust pakub. See ei pruugi olla kõrvaltvaataja pilgule kahe küpse isiksuse vaheline täisväärtuslik suhe, kuid tähtis on ju see, et kaks inimest ise õnnelikud oleksid,» rääkis ta.

Ühele lapsevanemale võib olla see suureks šokiks, kui lapse kallimaks on temaga pea sama vana inimene. Psühholoog on veendunud, et tagantjärele süüdistamine olukorda paremaks ei tee: «Lapsevanem, kes kardab, et on kasvatuses mingi vea teinud, võiks oma kahtlusi jagada, oma mõtteid ja tundeid väljendada. Keelamine, piiramine, tingimine – need tõukavad lapse just eemale. Tähtis on vanema ja lapse vahelise hea kontakti hoidmine ja usaldus.»