Eelistan täna SMSi telefonikõnele, kuigi veel viie aasta eest olnuks vastus vastupidine. Eestis olles meeldib mulle helistada inimestele, sest helistamine on odavam ja kiirem, eriti kõnekaarte ning erinevaid pakette kasutades.
Välismaal, pidades silmas Taanit, eelistan ma SMSe saata, sest sageli on see kõnest lausa neli korda odavam. Tihti pakutakse siin ka pakette, kus teatud summa eest kuus saab saata piiramatus koguses sõnumeid. Nii ei tekigi küsimust, mida eelistada.
Kuid ma ei eelista SMSi üksnes rahalistel kaalutlustel. Tegemist on puhtinimliku aspektiga - sõnumile saad vastuse siis, kui teisel on võimalik sellele vastata. Eriti hea suhtlusviis on see pereemadega, kellel on väga väikesed lapsed kodus, või inimestega, kes peavad pidevalt autoroolis olema.Teatavasti ei tohi autoroolis telefoniga rääkida.
Minu sõber on kaugsõiduautojuht riigisisestel vedudel. Kui mul ongi vaja temaga rääkida, siis saan alati talle saata nn kontrollsõnumi, et ta annaks märku, millal võin helistada.
Lisaks mängib minu sõnumi saatmistel rolli ka minu suhtluskeel sõnumi saajaga. Sageli on lihtsam võõrkeeles sõnumit saata, sest saab mõelda, kuidas üks või teine sõna vastavas keeles on. Kuna näiteks taani keele puhul tuleb korralikku vaeva näha ka hääldusega, siis on tihtipeale tõhusam ja kiirem viis saata SMS, et olla kindel, et kontaktisik sinust aru saab.