/nginx/o/2011/07/12/667802t1h561f.jpg)
Millal eelistada sõnumite saatmist ja mis olukordades helistamise kasuks otsustada, küsisime 26-aastaselt püsisuhtes Martinilt, kes enda sõnul pidevalt sõnumeid saata ja saada ei tahaks, ent suhte alguses helistada ehk ei söanda.
Mees sõnumite saatmisest: suhte alguses ei julge helistada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Martinil sõnumite saatmise vastu midagi ei ole, kuni see liiga sagedaseks ei muutu. «Kui koos elatakse, või kui nähakse iga päev, siis pole mõtet,» arvab ta. Sõnumeid eelistab mees enda sõnul siis, kui näiteks kallimale midagi armsat öelda soovib: «SMSi saatmine on nunnu, helistatakse siis, kui midagi vaja öelda on või tahad lihtsalt rääkida.»
Mõõdukuse piiridesse jääb Martini arvates ühe sõnumi saatmine paari päeva tagant, rohkem muutub tüütavaks ning kui kellelgi on kombeks alatasa sõnumeid saata, siis juba ärritavaks: «Siis tuleb tahtmine öelda, et ära enam SMSi nii palju.»
Pidev sõnumite saatmine on mehe hinnangul pigem teismeliste rida, aga tekstisõnumid on omal kohal, kui tekib tahtmine inimest tänada või kompliment teha. Samas tunnistab Martin, et romantilise suhte alguses on SMSide teel kergem suhelda. «Mina ei julgeks alguses eriti helistada,» ütleb ta.