Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Lugeja kirjutab: mehe haridustase pole esmatähtis

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Naine
Copy
Artikli foto
Foto: SCANPIX

Lugeja Karoliina* kirjutab isiklikust kogemusest lähtuvalt, et nii häid kui halbu mehi leidub igal pool ja naisena ei ole tema jaoks esmatähtis mehe juures mitte niivõrd haridustase, kuivõrd suhtumine.

Olin 16-aastane, kui tutvusin oma esimese armastusega. Esimene armastus on iga inimese elus suure tähendusega ja enamasti õpetliku sisuga elu algperioodil. Üsna pea kolisin noormehega kokku, kuigi aastaid oli minul ainult 17 ja noormees vaid kaks aastat minust vanem.

Aastad lendasid ja suhe õpetas mulle palju. Noormees oli suure potentsiaaliga, lõpetas väga heade tulemustega keskkooli, kuid nagu tollel ajal ikka tavaks, et kui perel on oma firma, siis pole poegadel vaja edasi õppima minna.

Jagelesime aastaid tema hariduse üle. Ise ma ei olnud tollal just väga heade õpitulemustega, kuid tema kõrval soovisin minagi ennast täiendada. Läksin pärast keskkooli lõpetamist edasi tehnikumi ja sealt edasi ülikooli.

Õppimise kõrvalt läks mul edukalt ka tööalaselt, kõik vaba aeg läks aga mehe eest hoolitsemise peale. Nagu me ikka teame, peab eesti mehe kõrval olema modellimõõtu ülipeenike, arukas ja alati hästi riietatud – igal õhtul peab olema söök laual ja öösel voodis kui seksijänku.

Kõige rohkem tundsin ma puudust tollal tähelepanust, sest ükskõik, kui väga ma ka ei oleks pingutanud, ikka olin kas liiga paks või toit polnud piisavalt maitsev. Tegu polnud mingisuguse alkohoolikust või narkomaanist bemmivennaga, vaid täiesti tavalise keskmise eesti noormehega, kes viis päeva nädalas töötas ja kaks päeva puhkas. Ei tarbinud ta alkoholi ega vaadanud ka teisi naisi, kuid ikkagi - mina ei olnud rahul. Kümme aastat hiljem otsustasin, et ma ei ole selles suhtes õnnelik ja me läksime lahku.

Elades aasta aega vaba ja vallalise elu, kohtasin oma elus mitmeid Casanovasid, nii eestlasi kui ka välismaalasi, kes mind komplimentidega üle külvasid. Eesti mehe juures meeldib mulle see, et kui ta midagi ütleb, siis ta ka mõtleb seda.

Üsna pea kohtusin oma tänase elukaaslasega, kes on ameeriklane. Mul ei ole olnud kunagi mitte mingisugust American dream'i. Ma ei olnud väga huvitatud reisidest teisele poole ookeani, pigem meeldisid mulle igasugused eksootilised saared ja väikesed rannikuäärsed külad. Suurlinna elust pole ma kunagi unistanud. Ainus, mida soovisin, oli kohata meest, kellele saan alt üles vaadata ja kellega on rohkemat rääkida, kui see, millise auto me endale järgmisena ostame.

Alguses tundus see kooselu minu jaoks väga kummaline. Ma olin harjunud ju oma mehe eest hoolitsema, talle süüa tegema ja sokke pesema. Need esimesed kooselukuud olid aga täiesti uskumatud minu jaoks.

Hommikul üles ärgates ja kohvi keetes tegin alati köögi korda – me teeme igal õhtul koos süüa ja nii oli hommikuks meie köök täiesti sassis. Hommikul ärgates tegi mees mulle põsele musi, öeldes: «Tänan, kallis, et köögi korda tegid.» Ma oleksin äärepealt pikali kukkunud, et mis tal viga on... Aasta on möödas, kuid ikka ta tänab mind, et ma tema eest hoolitsen.

Kui olime umbes kuu aega koos elanud, tõi mees kapist välja uhiuued triiksärgid ja küsis mult, et kallis, kas sa oskad triikida. Samal ajal, kui mina särke triikisin, vaatas tema hoolega, mida ma teen. Midagi sellist pole ma varem oma elus kogenud. Ükskõik, mida ma mehe heaks teen, on tal alati mõni hea sõna minu jaoks varuks.

Meil on kõik kodutööd jagatud, mina koristan ja tema teeb süüa. Enamasti valmistab soolased toidud mees ja magusad küpsetised on rohkem minu pärusmaa. Nii harmoonilist kooselu ei oleks ma kunagi osanud oodata.

Mis puutub haridusse, siis on mehel magistrikraad ärivaldkonnas. Ma ei oska öelda, kas tal on laiem silmaring kui eesti meestel, kuid üks, mis kindel - ta oskab naist rohkem hinnata ja seda mitte ainult ilu, vaid ka kõige selle põhjal, mida naisel talle pakkuda on.

Nii häid kui halbu mehi leidub igal pool. Esmatähtis pole, milline hariduskraad mehel on. Minu arvates on eestlane liialt kriitiline. Ei tasu alati kukkuda meid, eesti naisi maha tegema, kui me välismaalasele mehele läheme. Armastage ja hoidke meid, kuni me veel Eestis oleme.
 

* - Nimi muudetud.

* * *

Kirjuta ja võida auhindu! Hea lugeja, kui Sul on mõnel olulisel teemal mõtteid, mida soovid teistega jagada, või on jutustada oma lugu, siis ootame seda aadressil naine@postimees.ee. Karoliina saab Avoni Glazewear Sunset huulepulga.

Tagasi üles