/nginx/o/2011/07/07/659766t1h4d50.jpg)
Umbes oma teisel eluaastal kuulub keskmise lapse sõnavarasse ligi viiskümmend sõna, millega ta loob kahe kuni kolme sõnalisi lauseid – kui laps aga ka kolmandaks eluaastaks vastavale tasemele ei ole jõudnud, muutuvad lapse väljendusoskuse arenemist ootavad vanemad sageli murelikuks.
Austraalia teadlastel on lapsevanematele rahustav sõnum: enamik hilisema kõnearenguga lapsi saavutab kooliikka jõudes eakaaslastega sama taseme ning probleemid rääkima õppimisega mingeid hilisemaid käitumis- või psüühikaprobleeme kaasa ei too, vahendas teadus.err.ee.
Andrew Whitehouse´i juhitud uuringu järeldused põhinevad 1387 lapse käekäigu kohta kogutud infol – 2-aastaseid lapsi, kellest iga kümnes oli hilisema kõnearenguga, jälgiti, kuni nende 17-aastaseks saamiseni.
Whitehouse'i sõnul on kaheaastastel, kelle kõnelema õppimine viibib, küll rohkem käitumuslikke probleeme, kuid need tulenevad emotsionaalsetest raskustest, mida laps enese väljendamisel tajub – enamus uuringus osalenud sellistest lastest jõudis eakaaslastele koolimineku ajaks järgi ning kõnelise väljendusoskuse edenedes kadusid ka varem painanud frustratsioon ning psüühilised probleemid.
Laps, kelle keeleline eneseväljendusoskus viibib, võib oma vanematele palju muret tekitada, kuid Whitehouse soovitab täiskasvanutel mitte üleliia muretseda ning pingutada selle nimel, et last ümbritsev keskkond aitaks rohkem keele õppimisele kaasa – ta soovitab vanematel lastega rohkem mängida, rääkida, suhelda ning neile ette lugeda.