/nginx/o/2011/07/04/654718t1h53d5.jpg)
Suurendades igapäevast kiudainete tarbimist, on võimalik vähendada rasva ladestumist kõhupiirkonnas.
Kiudainete tarbimine aitab vältida vöökoha rasvumist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vistseraalne ehk kõhurasv paikneb kõhuõõnes, ümbritsedes seal paiknevaid elundeid, ja on tervisele ohtlikum kui nahaalune rasv – tugeva vistseraalse rasvumisega seostatakse näiteks kõrget vererõhku ning diabeedi ja rasvmaksa tekke riski, vahendas teadus.err.ee.
Wake Foresti ülikooli teadlased uurisid viie aasta jooksul 1114 hispaanlast ja afroameeriklast, kellel on teadaolevalt suurem soodumus vistseraalseks rasvumiseks ja diabeediks – selgus, et vees lahustuvate kiudainete suurem tarbimine takistab rasva ladestumist (iga 10 grammi tarbitud kiudainetega 3,7 protsenti vähem rasva). Samasugust (ja isegi tugevamat) mõju omab ka regulaarne füüsiline aktiivsus.
Teadmata on, miks täpselt kiudained sellist toimet ainevahetusele omavad, samuti ei selgunud uuringust, kas kiudained aitavad ka juba ladestunud rasvast vabaneda.
Toitumine.ee kirjutab, et kiudaineid võib liigitada vees lahustuvateks ja lahustumatuteks. Kuna nende funktsioon on erinev, peaks päevas tarbima mõlemat liiki kiudaineid sisaldavaid toiduaineid:
• Kaer, rukis, oder, puuviljad, marjad, köögiviljad ja kaunviljad (herned, läätsed, oad) on head vees lahustuvate kiudainete allikad.
• Täisteratooted (rukkileib, täisterasai, sepik, tangud, täisterahelbed, täisterariis) on head vees lahustumatute kiudainete allikad.
Päevas peab täiskasvanud inimene saama 25–35 g kiudaineid.