/nginx/o/2011/02/01/508525t1he650.jpg)
Ajakirjanik Argo Ideon kirjutas eilses Postimehes, et see on lihtsalt kohutav, kui palju üks inimene jõuab oma elamisse igasugust träni koguda. Kirjanik Leelo Tunglal (64) on küll kogunenud palju asju, mida ta ära visata ei raatsi, kui emotsonaalseks ostlejaks ta end ei pea ja sooduspakkumistele ta samuti tormi ei jookse.
«Mul on Soome sõbrannad, kes on valmis ei tea mida ostma, kui on mingi soodus. Sõidavad kalli taksoga, sest laevapiletitega saab teatud protsendi alla, mis on aga ikkagi tavalisest taksost kaks korda kallim,» rääkis Leelo.
Naine peab lugu taaskasutusest ja imetleb neid inimesi, kes lähevad second-hand-poodi ja leiavad sealt võrratuid asju olematu raha eest. «Viimasel ajal ma polegi eriti nendes poodides käinud, sest mul pole seda «silma», et huvitavaid asju leida, ega ka aega ringivaatamiseks. Kui ma lähen kuhugi kaltsukasse, siis mul hakkavad kohe katkised asjad ja kilo kaupa müüdavad riided silma.»
Leelo hoiab oma ema eeskujul palju asju alles ja arvab, et esemete ühekordne kasutamine ja äraviskamine on rohkem noorema generatsiooni komme. «Vana aja taluinimesed hoidsid kõiki tööriistu korralikult ja parandasid neid vajadusel. Meie ajal puuduvad sellised parandustöökojad, näiteks mul on üks armas vanaaegne kohvimasin, mida pole kuhugi parandusse viia ja ise parandada ei oska. Aga ma arvan, et parandustöökodadel on tulevikku ja inimesed hakkavad pikapeale jälle selliseid asju hindama,» mõtiskles Leelo.