Teadmiseks, et tegemist ei ole lihtsalt second-hand kaubaga, kuid Iti sõnul on sõnale «vintage» raske õiget eestikeelset vastet leida. Tema jaoks tähendab see vanasid hingega asju, mis ajaliselt jäävad möödunud sajandi 1920.-1980. aastatesse – varasemad on juba puhas antiik, 90ndad aga liiga värskelt meeles.
Vintage-rõivaste juures võlub naist just see, et need on vastupidavad ja püsinud kasutuses 20-30 aastat: «Ma tahan, et mu kleit kestaks elu lõpuni. Üheööliblikad mind ei huvita!»
Iti armastabki jäägitult kleite, mida ta eelistab isegi talvel krõbedate miinuskraadidega koos kahe paari paksude sukkpükstega kanda, sest püksid on tema sõnul kuidagi poolik toode ja nõuavad liialt kombineerimist – lisaks pole need jalgarattasõiduks sugugi mugavad, leiab naine.