Lugeja kirjutab: üks mees peas, teine südames

Foto: SCANPIX

Üks tuntud laulusalmike ütleb, et üks mees peas, teine südames, üks mees kodus, teine... Lugeja Katrin Karikakar* oli pikaajalises suhtes, kui tutvus sõbrannaga peol käies ühe teise noormehega. Ühtäkki jõudis ta arusaamisele, et tegelikult polegi tal mehega kõik korras ja suhtest puudub juba mõnda aega armastus. Loo lõpp üllatas teda ennastki.

See kõik algas seitse kuud tagasi, kui läksime sõbrannaga klubisse ennast välja elama. Klubis pidutsedes märkasin üht tuttavat nägu. See oli üks noormees, kes oli mulle juba varem silma jäänud ja naljatades suunasin sõbrannagi pilgu temale.

Kohtumine «silmarõõmuga»

«Näe, see on mu silmarõõm,» teatasin sõbrannale veidi ülemeelikult. Sellest klubiõhtust möödus kuu, kui sattusime taas sõbrannaga samasse klubisse pidutsema. Sel korral juhtus nii, et sain oma silmarõõmuga tuttavaks. Kui me kahekesi tantsisime, siis valdas mind väga kummaline tunne ja ma otsustasin seda nautida, olgugi et olin pikaajalises püsisuhtes.

Tantsisime nii kaua, kuni klubi kinni pandi. Teadsime vaid üksteise eesnimesid, kui peolt lahkusime. Paar nädalat hiljem nägin Facebookis ühel päeval tuttavat nime - Tanel. Ta oli mind kuidagi tuttava tuttavate kaudu üles otsinud. Suhtlesime internetis ja ma ei tundnud, et käituksin oma mehe suhtes kuidagi truudusetult.

Möödusid nädalad ja saabus aastavahetuse öö. Pidutsesime sõpradega ning sõbranna käis välja idee, et läheks peale ilutulestikku kahekesi linna. Ma olin poolt, kuna mul oli Kristoga juba pikalt probleeme olnud.

Rutiinseks muutunud suhe

Kristo ei olnud eriti tundlik mees. Ta elas sissepoole, mina jällegi olin talle täielik vastand ja ma ei kannatunud lõpuks seda ükskõiksust enam välja. Tundus, nagu ta ei armastaks mind juba aastaid. Kõik oli nii rutiinseks muutunud ja voodielust ei maksa rääkidagi. Kaalusin lahkuminekut juba kuid.

Läksime sõbrannaga jälle samasse klubisse, kus olin oma silmarõõmuga tutvunud. Klubis oli kuidagi igavavõitu ja mulle meenus, et Taneli mobiilinumber oli netis olemas. Tänu kaasaegsetele mobiilidele oli võimalus see kohe ka kätte saada. Saatsin talle sõbranna numbri pealt uue aasta tervitused ja lõpuks ka kutse tulla meiega pidutsema. Kuna tema pidu oli juba lõppemas, tuli ta hea meelega.

Tantsisime ja imestasime koos, kuidas meil üksteise seltsis nii hea on, ja tuli ka esimene suudlus, mis mind jalust niitis. Ja nii see kõik algaski. Iga päevaga hakkasin Taneliga rohkem suhtlema ja olemasolevat suhet ignoreerima. Lõpuks jätsin oma mehe maha. Meil oli tõesti palju probleeme ja ma polnud nõus jätkama suhet inimesega, kellega ma probleemidest rääkida ei saa.

Mehega «korterinaabriteks»

Paraku polnud mul võimalust teise elukohta kolida ja nii kolisime esialgu lihtsalt eraldi tubadesse. Tanel teadis minu suhtest ja sellest, et me olime lahku läinud korterinaabrid. Otsustasime aeglaselt võtta: käisime väljas, kontsertidel, söömas, kinos. Tutvusin tema sõpradega. Mul oli Taneliga nii hea koos olla, et hiljem üksi olles oleksin nagu mulli sees ringi lennelnud.

Eirasin oma «korterikaaslast». Tegelikult tegi mulle see tohutult haiget, et ta nii tuimalt meie lahkuminekusse oli suhtnud ja asju isegi selgeks ei tahtnud rääkida. Mõni päev saime siiski hästi läbi nagu vanad head sõbrad. Möödus mitu kuud ja ma olin kõrvuni Tanelisse armunud, samas sisimas kripeldas ka Kristoga toimuv.

Tegin plaane välismaale sõiduks, soovides selle kõige eest põgeneda, mis Kristoga toimunud oli. Kuidas üldse sai seitse aastat ühist elu nii metsa minna? Nii uskumatu, kui see ka polnud, oli Tanelgi varem plaaninud sõpradega kuhugi aastaks reisida. Otsustasime reisiplaanid ühendada.

Ja siis, ühel ööl, kui oma toas internetist reisi jaoks infot otsisin, kõndis Kristo korteris rahutult edasi-tagasi. Küsisin ülbelt, kas midagi vaevab või mis viga. Ta ütles, et tahab minuga rääkida. Kutsusin ta oma tuppa, ta istus põrandale ja hakkas rääkima, et ta ei taha, et meie suhe lõppeks nii, et ma ei teaks, mida ta tegelikult mu vastu tunneb.

Rääkisime nõndaviisi mitu tundi läbi pisarate kõigest, mis oleks pidanud temast juba ammu välja tulema. Lahendasime ka vanu probleeme, millest ta polnud varem nõus rääkima. Jõudsin selgusele asjades, mida polnud aastaid teadnud. Uskumatu, et üldse nii kaua olin vastu pidanud!

Veel üks võimalus endile

Lõpuks palus Kristo veel üht võimalust. See oli veidralt kummaline tunne näha inimest, keda olin aastaid armastanud ja nüüd ka reetnud, niimoodi kokku varisemas. Mu tunded ei olnud juba ammu endised ja ta teadis seda. Ja ma ikka ei suutnud talle «ei» öelda. Lubasin järele mõelda ja rääksin ka, et mul on keegi, kes mulle meeldib ja kellega kohtunud olen. Ta ei hoolinud sellest, ütles vaid, et soovib muutuda ja mind õnnelikuks teha.

Järgmised päevad olid kohutavad! Ma ei suutnud otsustada, mida teha. Olin Kristoga juba aastaid koos olnud ja Tanelit tundsin vaid viis kuud. Pidime Taneliga kokku saama, kuid Kristo ei andnud rahu. Ja ma ei pidanud vastu, sest Kristo oli närvivapustuse äärel ja ma tundsin, et pean talle andma uue võimaluse.

Ma ei varjanud Kristo eest, et olin tahtnud Taneliga kohtuda. Nuttes saatsin teele viimased sõnumid Tanelile ja nüüd oli minu kord kokku variseda. Ma ei tea, mida mõtles Kristo, kui nägi mind nuttes sõnumeid saatmas. Ja ma ei taha teada, kui valus võis olla omakorda Tanelil. Saatsin talle veel ühe kirja ja ta vastas mulle väga mõistlikult ja armsalt. Sellest päevast peale pole me enam suhelnud ega kohtunud.

Ei saa mõtteist välja

Ma ei oleks suutnud seda silmast silma teha. Nutsin veel palju päevi, see kõik oli liiga valus. Nüüd on sellest juba palju aega möödas ja Kristo on super mees. Me räägime kõigest ja ta püüab kõigest väest mind õnnelikuks teha. Kõik on väga hea!

Mind painab vaid see, et miks pidi kõik üldse nii minema, et ma Taneliga kohtusin. Mul on Kristoga kõik hästi, kuid ma ei saa Tanelit enam oma peast. Ma tunnen, et Kristo ongi mulle praegu see õige. Planeerime peret ja kõik on hästi, aga miks painavad mind ikka unenäod Tanelist?

Loodan, et ta saab õnnelikuks ja minu ja Kristo suhe jääb toimima. Tanel oli väga eriline inimene ja ma ei kahetse midagi, mis meie vahel juhtus. Kuid miks ma ei suuda seda võtta lihtsalt kui ilusaid mälestusi minevikust? Kaht inimest ei saa ju armastada, aga mu süda ei kuulu enam vaid ühele inimesele.

Ma ei kujuta ettegi, kui palju on maailmas selliseid situatsioone nagu minul. Palun hoidke inimesi enda kõrval, et nad ei peaks ennast kõrvalejäetuna tundma ja lähedust mujalt otsima hakkama. Kas mina täitsin Taneliga seda tühimikku, mis Kristo minus tekitas, või oli asi milleski enamas? Kas ma saan Kristoga sama õnnelikuks nagu varem?

* Nimi muudetud.

* * *

Kirjuta ja võida auhindu! Hea lugeja, kui Sul on mõnel olulisel teemal mõtteid, mida soovid teistega jagada, või on jutustada oma lugu, siis ootame seda aadressil [e-mail]. Kirjutajaid premeerime erinevate iluauhindadega. Katrin saab Avoni Soft Plum põsepuna.