Uued ohvrid naiste kriisikodus: noored, haritud ja lapseootel

Foto: SCANPIX

Tallinna naiste kriisikodust on sel kevadel nõu ja tuge otsinud juba mitmed noored lapseootel naised. Kevadel jõudis sinna seitsmendat kuud rase naine, kelle vanemad töötavad välismaal ega saanud vägivaldse mehega koos elanud tütrele appi tõtata.

Nad olid kaugelt tütrele toeks, helistasid ise kriisikodusse ning õnneks oli ka vanaema, kes lapselapse koos kohe sündiva beebiga enda hoole alla võttis.

Siis tuli Liliana ja sünnitas kriisikodus oma pisikese tütre. Sel nädalal pöördus kriisikeskuse poole järjekordne lapseootel naine. Kriisikodu juhataja Inga Mikiver on niisugustest arengutest jahmunud ja koos psühholoog Imbi Mihhailoviga tõdesid nad, et kõigi puhul on tegu haritud noorte naistega.

«Meie juurde jõuavadki enamasti haritumad naised, kes oskavad abi otsida,» ütles Mikiver. «Ja see ei sõltu ka rahvusest – meie juures on elanud nii eestlasi kui venelasi ning praegugi on kaks venelannat ja üks eestlanna, kõik haritud naised.»

Kriisikodu töötajad tõdesid, et tugevamad naised leiavad ise väljapääsu – üürivad omaette korteri. «Mida kõrgema haridusega, seda enam tunnevad naised niisuguse kooselu pärast häbi: kuidas see ometi sai minuga juhtuda, küsivad nad endalt. Osa jõuab siiski psühholoogi juurde nõustamisele. Politseisse nad avaldust tegema ei lähe, arsti poole ei pöördu, et vägivald saaks ka kirjalikult tõestatud – saaks vaid suhtest välja ja oma elu edasi elada,» ütles Mikiver.

Väiksema haridusega ja perevägivalda juba lapsepõlves kogenud naised kriisikoju elama või nõustamisele enamasti ei satu. «Nad ei ole teistsuguseid peremudeleid näinudki,» tõdes Mihhailov.

Kuni tänavuse aprillini sai Tallinna naiste kriisikodus tasuta psühholoogilist nõu, aga nüüd pakutakse seda vaid kriisikodu elanikele.

Kui nad sealt lahkuvad, tuleb nõustamise eest 23 eurot tunnis maksma hakata – niisugust raha pole majanduslikku kitsikusse sattunud naistel enamasti võtta. Aga abi nad vajaks.