Hästi toimiv paarisuhe tähendab koostööd kahe inimese vahel. Koostöö eelduseks on mõlemapoolne vaba tahe, turvalisus, vastastikune austus ja lugupidamine. Iga solvamine ja inetu tegu ei ole küll vägivald, kuid lööb mõra koostöösse. Vägivald laiemas mõttes on tegu, mis on suunatud teise inimese vastu (teeb haiget, vigastab, solvab) ja paneb teda tegutsema viisil, mida ta ei soovi.
Peamine põhimõte vägivallavabaks paarisuhteks on võrdsus meeste ja naiste vahel. Vägivaldselt käituvad nii mehed kui naised, sagedamini ja ohtlikumalt siiski mehed. Ühe inimese vägivaldne käitumine ei õigusta teise poole vägivalda.
Tänapäeva Eestis on soorollid endiselt jagatud üsna traditsiooniliselt. Kui perre sünnib laps, siis jääb tavaliselt koduseks naine, mees käib tööl edasi. Lapsega kodus olles on naine mehest majanduslikult sõltuv. Sellises rollijaotuses ei ole midagi halba, kuni seda ei kuritarvitata. Umbes 1/3 naisi Euroopas ja Ameerikas on kogenud lähisuhtevägivalda oma partneri poolt.
Lähisuhtevägivald on alati ohtlik ja vigastav ja suunatud ka laste vastu. Lähisuhtevägivald on korduv käitumine, see ei ole juhuslik intsident tänaval. Toimub süstemaatiline töötlemine, võimu kuritarvitamine. Kuigi vägivallatseja võib väita, et tegutses impulsiivselt või emotsionaalselt, on tema tegutsemine teadlik. Ta käitub pigem tahtlikult, mitte juhuslikult või kontrolli kaotades, kuid tema tegutsemise aluseks olev mõtlemine on üldiselt mitteteadlik.
Lähisuhtevägivald on tark ja tulemuslik, sisaldab planeerimist, kontrolli, valikuid ja kaalutlemist. Lõpetab arutelud, annab eneseväärtuse tunde, pingemaanduse, emotsioonide väljaelamise, erutust, kättemaksu, aitab lahti saada ohvritundest, kaitseb ärevuse, ebakindluse, jõuetuse eest. Lähisuhtevägivald ei ole mitte enesekontrolli kaotamine, vaid kontrolli kehtestamine teise üle.