Päästeamet: paljaste rindadega tehakse poliitikat, miks ei võiks nii ka elusid päästa?

Foto: Päästeamet/Postimees.ee

Päästeameti tänavusuvise veeohutuskampaania üheks osaks on reklaamklipid, mis kutsuvad üles mõtlema välja erinevaid viise purjus inimese ujumamineku ärahoidmiseks. Klipis «Meetod 18: meelita põõsasse» välgutavad naised oma rindu, et purjus meest veest eemale saada.

Mare Tralla tõstatas laupäevases Postimehe arvamusloos «Naise pärissüü» kõnealusest klipist rääkides küsimuse, mis saab siis, kui seesama purjus mees, keda rindade näitamisega vette hüppamast ära meelitatakse, osutub vägivaldseks ja arvab, et sellise meelituse ainsaks põhjuseks on, et naine soovib seksi?

Ta küsib, kas päästeamet on nõus vastutama, kui selle reklaami otsese rakendamise tulemusena mõni noor naine kusagil järveäärses põõsas ära vägistatakse, sest loa selleks annab ju naine oma rindade välgutamisega ise?

«Tänapäeval tehakse paljaste rindadega poliitikat, miks ei võiks ka elusid päästa?» küsis seepeale vastu päästeameti pressiesindaja Viola Murd, lisades, et loomulikult peab päästja olema eelkõige veendunud, et ta sellega oma elu ega tervist ohtu ei sea.

«Selles klipis naised just nii käituvadki, nagu Mare Tralla sooviks - on vabad, seksikad ja ei pea muretsema ega ennast selle pärast süüdi tundma. See meetod sobib ainult väga tugevatele naistele. On ka teisi meetodeid ja pigem kutsub kampaania üles nutikusele - mõtle välja meetod, mis toimib ja sulle sobib. Ka veest päästmisel on alati proriteet - päästja peab olema veendunud oma turvalisuses. Kui selles aga kindel ei olda, siis kasutatagu päästmiseks teisi meetodeid. Kasutada tuleb nutikust,» selgitas Murd.

Pressiesindaja lisas, et antud veeohutuskampaania klipid on vaid näited, millest inimesed ise saavad edasi mõelda, mida nemad saaksid purjus peaga vettemineku vastu ette võtta.

Veeohutuskampaania peamine sõnum on Viola Murdi sõnul suunatud kõrvaltvaatajatele.

2010. aastal tegi päästeamet esimese veeohutusalase kampaania, mille eesmärk oli teadvustada, et peamine uppumissurmade põhjus on alkohol. Kui enne kampaaniat pidas alkoholi TNS Emori uuringu järgi peamiseks uppumissurmade põhjuseks 35 protsenti elanikkonnast, siis pärast kampaaniat oli vastav näitaja juba 69 protsenti.