Emaks saamine pani aluse oma ettevõttele

Kadre Spitz, Anu Sternfeld ja Kadri Kiho. Foto: Erakogu

Kui vaadata vanemapalga maksmise tavasid mujal Euroopas, siis võib märgata seisukohta, et lühike kodus viibimise aeg peaks ema kiirelt tööle tagasi tooma. Nõnda ei jäävat suuremat lünka karjääri. Aga võib ka nii, et vanemapalk osutub omamoodi süstiks ettevõtluse arendamisele, täites sama eesmärki.

Mõnedki naised avastavad emaks saades ja tööst aega maha võttes end justkui uuesti, esitades endale küsimuse, millega nad tegelikult tahaksid tegeleda. Nõnda sai eelmisel aastal alguse lapsi arendavaid tooteid loov ja valmistav ettevõte Höp Island, mille tuumikuks on kolm naist keskmise vanusega 28 aastat.

Höp tähistab lastele mõeldud fantaasiasaart, mis pakub neile põnevaid avastusretki. «Island» nime teises pooles märgib seda, et tulevikus on plaanis ka Eestist kaugemale jõuda. Vaid veidi üle poole aasta ametlikult tegutseval firmal on tänaseks ette näidata juba esimese tiraaži, avatoote «Tähenärija» kaartide läbimüük.

Praeguseks on poeletid uuesti varustatud tähekaartidega, lisaks on valmis saanud Höpi uus ja põnev toode «Ukauka» – 5 meetrit pikk hüppenöör koos mängujuhistega vähemalt kolmele mängijale. Sügisel on loogilise jätkuna tähekaartidele oodata matemaatikakaarte.

Ettevõtlus laste ja töö kõrvalt

Höpi ettevõtlike emade Kadre ja Anu ning nende vabatahtliku turundusingli Reilikaga kohtudes on vaid üks naistest saanud kohale tulla lapseta, kõik ülejäänud on võtnud aasta kuni kahesed põnnid ühes. Õnneks jagub lastel kokkusaamiseks valitud söögikoha mängunurgas tegemist. Saame jutud aetud.

Pealegi, see on enam-vähem tuttav keskkond meile kõigile töötegemiseks. Keeruline, kuid ületatav. Õnneks toetavad ettevõtlikke naisi nende meespooled, nii et vahel saab ajurünnakuid ja tähtsaid koosolekuid läbi viia ka lasteta, kes paratamatult nõuavad oma tähelepanu.

Kadri, Kadre ja Anu tunnevad üksteist juba ülikooliajast saati. Ettevõtluse mõtte tõi naistele pähe lastega kojujäämine. Kui küsida, kumb oli enne, kas konkreetse toote või oma firma idee, on Kadre Spitzi (29) kindlaks vastuseks, et olulisim oli enda teostamine. See teadmine pesitses naises juba siis, kui ta jäi lapsehoolduspuhkusele. Ideid aga oli noortel naistel kolme peale kokku sedavõrd palju, et tuli valida, millest üldse alustada.

«Selles mõttes on Eesti riik asja päris hästi korraldanud. Emad saavad oma palka ja see annab naistele vabaduse – saad oma igapäevasest ringist välja ja vabamalt mõelda, mis sa tegelikult teha tahad,» kiidab Kadre, kelle palgaline töökoht on jätkuvalt alles. Ta on lapsehoolduspuhkusel ning sisuliselt juba ka lapseootuspuhkusel uuesti.

Teine osaline, Anu Sternfeld (28) oli ettevõtlusega varemgi tegelenud koos mehega pereettevõtet pidades. Tema jaoks päevarutiinis, kus tööd tehakse vajadusel ka õhtuti ja puhkepäeviti, peale tegevusala suurt ei muutunud. Kadri Kiho (27) töötab päeval arhitektuuribüroos, õhtud mööduvad sageli Höpi tähe all.

Anu ja Kadre hinnangul on töö kõrvalt toimetamine vähemalt sama suur väljakutse kui lastega aega jagades. Kuidas siis hakkama saadakse? Emad räägivad otsekui ühest suust, et lapse sünd on õpetanud aega lihtsalt teistmoodi väärtustama. «Vaba aeg on nii väärtuslik, et oskad seda paremini planeerida. Enne ei osanud seda hinnatagi üldse, tagantjärele mõtlen, et kuidas nii üldse sai,» arutleb Anu.

Tähenärija kaartide sünd

Miks aga just mänguasjad? Olles paratamatult uues, lapsevanema staatuses kokku puutunud erinevate mänguasjadega, tundsid noored emad, et midagi on puudu ja poelettidel on kõik liiga ühesugune.  Puudu oli midagi, millega sai ise üles kasvatud ja mis arendaks lapsi. Nagu näiteks puust tähepildid nende lapsepõlves. Lisaks midagi, mis kannaks endas rohelist mõtteviisi ja oleks valmistatud keskkonnasäästlikult.

Nii sündiski noore ettevõtte esimene toode «Tähenärija» tähekaardid, mis on tehtud taaskasutatud paberist ja on oma lõbusate piltide ja lustakate salmidega heaks vahendiks lapsele tähtede õppimisel. «Igal inimesel on elus selline etapp, mil õpid tähti – see on vajalik asi lihtsalt,» nendivad nad esimese tiraaži (1500 komplekti) oodatust kiiremat läbimüüki mainides.

«Mõtlesime alguses, et teeme sellise nostalgiatoote. Sellest hakkas mõte jooksma, käisime poes ja vaatasime, mida üldse pakutakse. Sealt edasi tekkis vajadus sellise konkreetse toote järele,» jutustab Anu, kel kogemust nii laste kui ka tootearendusega varasemast ajast, mil TTÜ linnalaagris sai korraldatud tootearenduspäevi noortele. Sellest ettevõtmisest kasvas, muide, omakorda välja tootearenduskursus, mis on Tallinna Reaalkoolis tänaseks valikaine.

Eespool mainitud puust tähepiltidest on kaardid idee poolest mitu sammu edasi arenenud. Siin näidatakse ka tähtede teisi kirjaviise, trükitähtede kõrval väikseid kirjatähti, ning õpetatakse omandatavate tähtede kujusid märkama meie ümber, näiteks nagu A-tähte vanalinnamaja kolmnurksetel katustel.

Ainsaks puuduseks võiks lugeda keskkonnasäästliku materjali nõrka vastupidavust, kuid need kaardid ongi mõeldud eelkõige alternatiiviks või lisamaterjaliks töövihikule, kus saab ka ise tähtede kirjutamist harjutada. Puust tükil seda ei tee.

Eesmärgiks laste arendamine

Oma eesmärgiks on kolm ema seadnud laste arendamise, pakkudes neile loovülesandeid ja lähenedes mängulisel viisil õppimisele. «Et laps õpiks loovalt mõtlema, siis ei ütle talle ette, vaid tal peab laskma avastada. Laps ei arenegi, kui teed kõik ette-taha ära,» tuletab Anu meelde pealtnäha lihtsa põhitõe. Ise vastuseid leides ja ülesandeid lahendades kujuneb aga lapsel hoopis teistmoodi mõtlemine, et ta suudab ja võib, mis muudab teda enesekindlamaks.

Höpi kaks esimest toodet paistavad silma ka selle poolest, et neid saab kasutada mitut moodi. Tähekaarte võib kasutada noorema lapse puhul lugude jutustamiseks, hiljem tähtede õppimiseks ning lõpuks, kui tähtede kokku lugeminegi juba soravalt selge, erinevate mängude mängimiseks. Ka hüppenöör pole lihtsalt üks pikk nöör, vaid sellega on kaasas kümme erinevat mängu, mis võiks pakkuda tükiks ajaks sportimislusti ja seda mitte ainult lastele, vaid ka täiskasvanutele.

«Kiire elutempoga pole võib-olla aega ja ei tule alati ise kõige peale – meie siis uurime ja paneme tooted kokku. Võib öelda, et meie missiooniks on ka lapsevanematele vihjeid anda, milliseid tegevusi saab lastega läbi viia,» arutleb Kadre.

Ehhki vaid alla aasta tegutsenud, on Höp saarekesel juba kindel plaan välja töötada eraldi toode ka välisturu jaoks – midagi, mis poleks nii keelespetsiifiline nagu avatoode. «Meil on päris palju ideid, mida kombineerida,» kinnitavad nad pea igal sammul. Küsimusele, kus nad endid viie aasta pärast näevad, on Kadre kindel, et siis ongi tegemist rahvusvahelise ettevõttega ja tooteid on kümneid.

Ideest teostuseni

Ideid võrsub siin ja seal, aga paraku ei saa kõik mõtted teoks. Hiljaaegu küsiti mult just nõu sarnasel teemal, et kui on idee ja nägemus tootest, kuidas siis ikkagi edasi minna. Nii küsitlengi hakkajaid naisi risti ja põiki, kuidas tegid nemad ja mida oleks teistel naistel, kel häid mõtteid peas keerlemas, neilt õppida.

«Idee on, siis miks ei peaks seda saama teha? Oma asja on ikka väga hea ajada,» tunnistab Kadre. Tema sõnul tuleb ise toimetades palju ette iseõppimist, mis on kohati ka täiesti paratamatu. Kas või sellepärast, et toode võib olla sedavõrd unikaalne, et tulebki kõike ise avastada.

Selliste ideede realiseerimine nõuab enesekindlust ja riskivalmidust, mida kindlasti aitab leevendada omavahel parima idee väljasõelumine, lisaks eelnev sõprade ja tuttavate peal testimine, omal käel info kogumine – internetist, erialasest kirjandusest, sõpradelt-tuttavatelt, kes võivad olla kogenumad mingis kindlas valdkonnas. «Paljusid asju teeme elus esimest korda,» kinnitab Kadre. Seega, julgus ennekõike!

Kindlasti tuleb ettevõtlusega alustades arvestada kulutustega ja omapoolse panustamisega. Kohe alguses tuleb selgeks teha, kellel mis võimalused ja oskused on. Rahalise poole pealt tasub kindlasti uurida erinevate ettevõtlustoetuste kohta.

Kulude kontrolli all hoidmiseks teevad naised ise suurema osa töid ära, olgu selleks toote arendus ja kujundus, müük, logistika, reklaam. Kui aga järg jõuab tellimustööde ja allhangeteni, siis tuleb maksimaalselt riske hajutada, seda nii eelnevate töödega tutvudes kui ka vett pidavate lepingutega. Kadre märgib, et tänapäeval on asjad tegelikult võrdlemisi lihtsaks tehtud, kuna internetist on isegi mõned lepingunäidised kättesaadavad.

Küsimusele, kas Höp on oma tegevusega vähemalt nullis, kinnitavad naised, et enamgi veel. Tulu polevat vahest kuigi suur, aga kulutused on tasa tehtud, ja see, mis «üle», ootab järgmiste kärsitute ideede elluviimist ja uute toodete arendamist.

Oma suur roll ettevõtmise õnnestumisel on meeskonnal, antud juhul siis naiskonnal. Kui palun naistel üksteise tugevamaid külgi välja tuua, kujuneb järgmine pilt:

• Kadrel on julgust ja tahtmist asju ette võtta ja need ka ellu viia. Ta on sihikindel, analüüsiv, hea suhtleja ja alati avatud uutele ideedele.
• Kadri tühja juttu ei aja. Kui ta midagi ütleb, siis on see läbimõeldud ja asjalik. Ta süveneb põhjalikult teemadesse, temalt tuleb alati üllatavaid ja põnevaid ideid ning lahendusi erinevatele olukordadele.
• Anu on suurepärane ideede generaator kui ka organiseerija. Ühest küljest on ta realist, kes seisab kahe jalaga maa peal, teisest küljest visionäär, kes ei unusta ära suuremat sihti ja eesmärki.

CV ehk Höp Islandi tegijate lühitutvustus

Kadri Kiho (27) on hariduselt arhitekt, tal on värskelt omandatud magistrikraad Tallinna Tehnikaülikoolist maastikuarhitektuuri erialal. Tema päevatöö on samuti seotud arhitektuuriga.

Kadre Spitz (29) on töötanud tootejuhina Eesti juhtivas mööblitootmisettevõttes Standard, kus ta koordineeris tootearendus- ja turundustegevusi. Kadrel on samuti haridus Tallinna Tehnikaülikoolist ning teeb seal ka magistrikraadi.

Anu Sternfeld (28) on Tallinna Tehnikaülikooli Tehnoloogiakooli kursuse tootearenduse ja disaini õppekava üks koostajaid ja on andnud seal loenguid. Anu on tegelenud rahvapärimuslike toodetega, tal oli oma stuudio Murumuru, kus ta valmistas arvuti teel juhitavate kangastelgede abil rahvapärimuslikke tooteid. Ta on õppinud Tallinna Tehnikaülikoolis ja on tehnikateaduste magister.