/nginx/o/2011/06/02/608604t1h4732.jpg)
Millal sulle viimati keegi ütles, et pead nüüd magama minema? Olid kaheksa- või kümneaastane? Millal see siis ka ei juhtunud, oli see sinu jaoks ilmselt parim asi.
Millal sulle viimati keegi ütles, et pead nüüd magama minema? Olid kaheksa- või kümneaastane? Millal see siis ka ei juhtunud, oli see sinu jaoks ilmselt parim asi.
Kliiniline psühholoog dr Michael J. Breus pani südamele, et magamaminekuaeg on üks väheseid asju, mida enda une juures kontrollida saame, selgus huffingtonpost.com veebilehelt.
Meie ärkamisaeg on tavaliselt kindlaks määratud. Peame minema kas tööle või kooli, lapsed valmis panema jne. Seega on ärkamisaeg üpris püsiv. Kuid aeg, mil läheme voodisse, võib varieeruda ja on meie endi teha.
Voodis veedetud aja piiramine võib päädida tõsise unepuudusega ning teatavasti mõjub see omakorda kehakaalule.
Kuidas siis teada, millal peaksid magama minema? Ning kui palju und vajad tegelikult, eriti siis, kui tahad, et sinu ainevahetus korralikul töötaks?
Leia endale parim magamaminekuaeg:
Näiteks:
Kui pead igal hommikul kell 6:30 üles tõusma, pane äratuskell helisema kella 11-ks õhtul – see tuletab sulle meelde, et läheksid järgneva 15-minuti jooksul voodisse (mõned inimesed seavad kella helisema umbes 8 tundi enne ärkamisaega – 22:30 – et neil oleks piisavalt aega end magamaminekuks valmis panna).
Minnes enda jaoks õigel ajal magama, väldid unevaegust ning sinu hormoonid on tasakaalus ja ainevahetus töötab korralikult.