/nginx/o/2018/07/06/8246268t1h92f5.jpg)
Maailmameistrivõistlused on nagu jõulud. Miski, mida keegi peab kohutavalt tähtsaks, painab kõiki tubli poolteist kuud. Keda teema ei köida, sellele jääb kogu erutus arusaamatuks, võib-olla koguni häirib natuke.
Maailmameistrivõistlused on nagu jõulud. Miski, mida keegi peab kohutavalt tähtsaks, painab kõiki tubli poolteist kuud. Keda teema ei köida, sellele jääb kogu erutus arusaamatuks, võib-olla koguni häirib natuke.
Keegi ei küsi, kas sulle sobib, et iga retk kodust välja käib aisakellahelinal ja kas sinu väikses hinges leidub kogu selle rahmimise kõrvalt ruumi jõulurõõmu ja rahu jaoks. Võrreldes jõuludega on jalgpallil siiski eelis, sest viimasest on tunduvalt lihtsam mööda vaadata. Muidugi, paljud siiski virisevad, aga mulle meenutavad nad meest, kes loomaaias käe jääkarupuuri toppis, sellest kuni õlani ilma jäi ja väljendab nüüd õigustatud meelepaha.