/nginx/o/2010/12/27/489931t1h5110.jpg)
Looduslikust tasemest kõrgem radioaktiivse kiirguse hulk avaldab mõju kõikidele elusolenditele, tekitades DNAs mutatsioone ning ajades sassi paljunemisega seotud mehhanismid. Värske uurimuse kohaselt võib radioaktiivne kiirgus mõjutada ka sündivate laste soolist tasakaalu.
Kuna paljud uurijad on varem sellise oletusega välja tulnud, otsustasid Müncheni teadlased Hagen Scherb ja Kristina Voigt seda kontrollida, vahendab Tartu ülikooli teadusportaal Novaator.
Nad koondasid andmed teadaolevate radioaktiivse kiirguse tasemete muutuste kohta 20. sajandil ning lisasid mudelisse laste sünniandmed. Kiirgustaseme tõusuga suurenes oluliselt poiste osakaal sündide arvus.
Scherb ja Voigt näitasid oma mudelis, et poisse hakkas rohkem sündima kahel ajavahemikul.
Aastail 1964-1975 suurenes poisslaste sündimus Euroopas ja USAs ilmselt seetõttu, et 1950ndatel tehti atmosfääris tuumakatsetusi ja radioaktiivsed sademed said laialt levida. Sellised eksperimendid keelustati alles 1963. aastal USA ja Nõukogude Liidu vahelise lepinguga.
1987. aastal hakkas Euroopa riikides rohkem poisse sündima. Aasta varem oli toimunud Tšornobõli katastroof. USAs sellist tendentsi ei täheldatud, sest sinna jõudis radioaktiivset saastet vähem.
Lisaks näitasid Saksa teadlased, et poisse sünnib rohkem ka nendes Saksamaa ja Šveitsi piirkondades, mis asuvad töötavate tuumarajatiste lähistel (kuni 35 kilomeetri kaugusel). Seega võib soolise tasakaalu sassi ajada tühisena tunduv kiirgustaseme tõus. Nähtuse bioloogiline põhjus jääb praegu ebaselgeks.
Uurimus ilmus ajakirja Environmental Science and Pollution Research juuninumbris.