Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

5 põhjust, miks sa Eesti tööjõukriisi tingimustes ikka veel töötu oled (2)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Pexels

Eestis on tööjõukriis, mis tähendab, et ettevõtted on hädas, sest töötajaid napib. Samal ajal teab meist pea igaüks kedagi, kes on olnud mõnda aega töötu või on olnud selles rollis ise.

Miks tööpakkumiste kuldajal ikkagi tööd ei leita ja mida saab seejuures ette võtta, räägib Manpower Baltikumi personalijuht Ene Kohtla.

1. Ebarealistlikud ootused

Üks sagedasemaid soovitud töökoha mittesaamise põhjuseid on kandidaadi ebarealistlikud ootused. Enamasti on tegu põhjendamatult kõrge palgaootusega. Näiteks küsitakse sektori keskmisest kõrgemat palka, aga varasem töökogemus või oskused seda ei toeta.

Mõnel puhul on ebarealistlikud ootused seotud töötegemise asukohaga, näiteks otsitakse erialast tööd Võrumaal, aga selle spetsiifikaga tööd on pakkuda ainult Harjumaal või Ida-Virumaal. Ootused võivad olla seotud ka töögraafikuga, näiteks soovib kandidaat töötada kaheksast neljani, aga töö nõuab pikemaid vahetusi või «ujuvat» graafikut.

Kui palgaootuse korrigeerimine ja tööandjaga kompromissi leidmine on lihtsam (kui emotsioonid kõrvale jätta), siis töö asukoha ja graafiku osas lahenduse leidmine keerukam. Siin peavad nii tööotsijad kui tööpakkujad üksteisele sammu vastu astuma, näiteks mõnel puhul saab pakkuda osalist kaugtööd või ühildada graafikuid mõne teise inimesega, kes tahab ainult õhtuti tööd teha.

Paraku pole näiteks tootmises kaugtöö võimalik ja sel juhul tulebki töötegijal õppida kas uus eriala või kolida tööle lähemale. Paindlikkus nii töötaja kui ka tööandja poolelt on mõlema osapoole jaoks parima tulemuse leidmiseks väga oluline.

2. Ebakindlus

Inimeste enesemüümise oskus on erinev, mis paraku tähendab seda, et mõnikord võidab konkursi väikesema kogemustepagasi, aga kõrge enesehinnanguga kandidaat, samal ajal kui ukse taha jäävad temast märksa kogenumad inimesed. Iseloomu pole võimalik muuta ja tagasihoidlikkust pole põhjust välja juurida, aga ebakindlate inimestega käib tavaliselt kaasas käitumismuster, mis pole tööandjatele sümpaatne.

Tööintervjuul küsitakse kandidaadi käest sageli tema tugevuste kohta ja uuritakse, mille poolest ta teistest eristub. Seetõttu tuleks alati eelnevalt läbi mõelda, mida enese kohta öelda. Eneseanalüüs on väga oluline, et mõista, mida ma soovin ja kelleks ma sobin. Igaüks on millegi poolest eriline ja igaühel on oskusi, iseloomujooni või teadmisi, mis teda esile tõstavad. Kui endast piisavalt rääkida ei oska, on tulemuseks eitav vastus.

Paraku ebaõnnestunud kandideerimised ainult süvendavad ebakindlust. Tööotsijate seas on lihvimata teemante, aga tööpakkujad ei oska neid alati pealiskaudse CV põhjal välja sõeluda. Enne kandideerima asumist tasub leppida kokku kohtumine karjäärinõustajaga, kes aitab üle vaadata CV, õpetab, kuidas kirjutada motivatsioonikirja, mängib tööotsijaga läbi levinumad vead töövestlusel ning õpetab nippe, kuidas mõjuda enesekindlalt. 

3. Sihitu kandideerimine

Pea kõik meist on kuulnud mõne tööotsija suust ütlust, et on absoluutselt igale poole oma CV saatnud, aga enamasti ei kutsuta isegi vestlusele. Just sihitu igale poole kandideerimine võibki olla põhjus, miks pole jätkuvalt tööle saadud.

Töökohta otsides tuleb läbi mõelda enda oskused, tugevused ja ootused tehtavale tööle, aga ka enda nõrkused ja täiendamist vajavad oskused. Mitte ükski inimene ei sobi kõigile töökohtadele, seega pole mõistlik kandideerida, kui pole selle töö jaoks vajalikke eeldusi, oskusi või tõsist huvi.

Kahjuks imestab ka potentsiaalne tööandja, miks selliseid CV-sid laekub ja loomulikult mõjub pidev äraütlemiste tulv laastavalt tööotsija enesekindlusele. Kandideerida tuleb pigem vähestele, aga hoolikalt väljavalitud kohtadele.

Seejuures tasub teada, et värbajad oskavad seda hinnata, kui motivatsioonikirjas selgitad, miks just sellele kohale kandideerid ja millised tugevused seda toetavad, samuti on hea kohendada CV kandideeritavale töökohale vastavaks. Tõenäolisemalt viib sihile üks täpselt sihitud, mitte kümned suvalised kandideerimised.

Kui tööd püütakse leida personaliotsingufirma kaudu, siis võiks saata CV-ga koos info ka eelistatud ametipositsiooni(de)st. Siinkohal tasub aga meeles pidada, et ka ise peab endiselt aktiivne olema ja sobiva ametkoha ilmnemise puhul endast taas märku andma.

4. Rumalad vead

Mõnikord ei kutsuta kandidaati vestlusele seetõttu, et ta on eksinud lihtsate reeglite vastu, näiteks korduvad kirjavead või puudulik info CV-s.

Kandideerimisprotsessi osa võib olla ka lühike eelintervjuu, mida tehakse tavaliselt telefoni teel. Seega tasuks tööotsingute ajal alati vastata ka telefonikõnedele, mis tulevad teie jaoks nii-öelda võõrastelt numbritelt.

Rumalaid vigu tuleb vältida ka intervjuule minnes: kohale peab jõudma õigeaegselt, riietus olema korrektne, telefon hääletu ja meelestatus positiivne. Töövestlusel ei ole viisakas kiruda eelmist tööandjat või halba õnne, vaid tuleks keskenduda konkreetsele tööle ja tööandja ootustele.

5. Ajalukku vajunud eriala

Palju on räägitud, et vanuses 50+ on keeruline tööd leida. Kindlasti leidub ka tööandjaid, kes on kinni eelarvamustes, et 50+ töötaja pole piisavalt õppimisvõimeline, aga enamasti on selles vanuses töö leidmine raskendatud hoopis seetõttu, et õpitud ja elu jooksul omandatud eriala on ajale lootusetult jalgu jäänud.

Eriti keeruline on olukord nende inimeste jaoks, kes on teinud aastakümneid sama tööd, jäänud sellest ootamatult ilma ning selgub kibe tõsiasi, et aastatega lihvitud oskuseid pole enam kellelegi vaja – eriala on kas masinate poolt üle võetud, lihtsalt ebavajalikuks muutunud või sedavõrd harvaesinev, et ühtegi vaba kohta pole pakkumisel.

Kuna möödunu taganutmine niikuinii edasi ei vii, siis võiks kohe töötuks jäädes kaardistada koos karjäärinõustajaga enda oskused ja analüüsida, millised on neist veel tööturul vajalikud ja mida tuleks juurde õppida, et endale meelepärane töökoht leida.

Seejuures tuleb olla valmis ka leppimiseks, et ebavajalikuks muutunud ülikoolikraad või kutseala tulebki jätta selja taha ja õppida täiesti uus eriala. Juurde- ja ümberõpe on olulised märksõnad, kuidas kindlustada oma karjääriga seotud tulevikku.

Tagasi üles