/nginx/o/2018/06/21/7913297t1h4540.jpg)
KiVa kiusuennetusprogrammi kasutavates Eesti koolides läbi viidud õpilasküsitluse tulemused kinnitavad juba viiendat aastat, et KiVa aitab kiusamist järjepidevalt vähendada: kõigis programmi rakendavates koolides on ohvrite osakaal Eesti keskmisest madalam ning ühtlasi jätkuvas languses.
KiVa mõju Eestis on kõige pikaajalisemalt võimalik jälgida oma viienda KiVa-aasta selja taha jätnud koolide põhjal, kus kiusamise ohvrite osakaal on alates 2013/2014. õppeaastast olnud languses ning jõudnud 21,5 protsendilt 14,5 protsendini.
«Uuringu tulemused ei jäta kahtlust: mida kauem on kool KiVa programmi kasutanud ja selle kaudu süsteemsele ennetusele ja juhtumite lahendamisele pühendunud, seda paremaks tulemused igal aastal keskmiselt lähevad,» tõdes SA Kiusamisvaba Kool koolitusjuht ja uuringute koordinaator Kristiina Treial. «See tähendab, et kui Eestis on erinevate rahvusvaheliste uuringute põhjal keskmiselt iga viies laps kiusamise ohver, võib pikaajalistes KiVa-koolides vargsi rääkida juba sellest, et kiusamise ohver on iga seitsmes laps.»
/nginx/o/2018/06/21/7913294t1h6b6b.png)
SA Kiusamisvaba Kool tegevjuht Triin Toomesaar tunnistab, et sihtasutuse meeskond ootab igakevadisi tulemusi suure huvi ja põnevusega ning veendub iga kord, et kiusamise vähendamine Eesti koolides on võimalik ja tulemuslik.
«Selleks tuleb pakkuda kooliperedele teadmisi, oskusi ja tõenduspõhiseid töövahendeid nii kiusamise ennetamiseks kui ka juhtumite lahendamiseks; kaasata sellesse töösse nii õpilased, koolipersonal kui ka lapsevanemad ning koole selle töö juures teadlikult toetada,» kinnitas ta. «Iga euro ja iga minut, mida sellesse töösse on seni pannud meie annetajad ja suurtoetajad, meie vabatahtlikud ja koolitajad, osaliselt ka riik ning kindlasti meie koolipered ja õpetajad, on olnud seda selgelt väärt ja kandnud vilja.»
Selge langustrend ohvrite osakaalus on märgata ka programmi kasutajateks hiljem liitunud koolides, kus kiusamise ohvrite osakaal jääb pärast kolmandat, teist ja esimest rakendamisaastat 16,2 ja 17,2 protsendi vahele. Suurima ja igati ootuspärase hüppe allapoole on ka sel aastal teinud koolid, kus KiVa on kõige värskem ehk selle kasutamist alustati 2017. aasta sügisel: neis koolides on kiusamise ohvrite osakaal vähenenud ühe õppeaastaga lausa kolmandiku võrra ehk 24,2 protsendilt 17,2 protsendini. Sarnane langustrend näitab end ka kiusajate osakaaludes: näiteks viienda KiVa-aasta lõpetanud koolid on oma tegutsemise jooksul jõudnud pea üheksa protsendi juurest viie protsendini.
«Huvitav on aga, et programmi 2018. aasta sügisel kasutama hakkava koolide grupi keskmine ohvrite osakaal on Eesti senisest keskmisest madalam ehk 18,1 protsenti,» ütles Treial. «Kas see väljendab asjaolu, et Eestis tervikuna on mingi nihe toimumas ja kiusamist jääb vähemaks, või on grupis nii piisavalt suuri, aga samal ajal madala ohvrite osakaaluga koole, mis kogu lennu keskmist madalana laseb paista, vajab veel lähemat analüüsi.»
KiVa on Turu Ülikooli teadlaste poolt välja töötatud teadus- ja tõenduspõhine programm, mille ametlik ja litsenseeritud partner programmi levitamiseks Eestis on SA Kiusamisvaba Kool. KiVa programm sisaldab nii universaalseid kui ka juhtumipõhiseid tegevusi kiusamise ennetamiseks ja märgatud juhtumite lahendamiseks.
Ennetustöö keskendub hetkel 1.-6. klassidele, ent programm tervikuna, sh juhtumite lahendamiseks välja töötatud metoodikad on kooliüleseks kasutamiseks. Kui 2017/2018. õppeaastal rakendas programmi umbes 10 protsenti Eesti koolidest, siis tulevast sügisest kasutab KiVa juba 15 protsenti Eesti koolidest.
/nginx/o/2021/09/26/14095012t1hd7db.jpg)