Laste ja noorukite jaoks on batuut nutiseadme aseaine, mis sunnib liigutama ja trenni tegema ilma, et seda pingutust nõudva tegevusena teadvustataks. Hiljuti tuli välja uuring, mille kohaselt on iga neljas Eesti koolilaps ülekaaluline. Seega võib olla batuut võluvõtmeks vanematele, kelle laste ninad tikuvad ka suvel ekraani külge kinni kleepuma.
Hüppamine on kasulik treening ka täiskasvanutele - 10 minutit batuudil hüppamist võrdub pooletunnise sörkjooksuga. Kui hüppamist ja jooksmist maapinnal põlvedele langeva koormuse tõttu sageli ei soovitata, siis batuut pehmendab oluliselt maandumise löögijõudu ega tee põlvedele sedavõrd liiga. Batuuditreening on hea nii südame tervisele kui luustikule ja loomulikult aitab regulaarne aeroobne treening ka kehakaalu alandada.
Paraku kaasneb batuutidega ka erinevaid ohte. Traumatoloogid võivad rääkida kümneid lugusid, kus oskamatus või teadmatus on toonud kaasa nii väiksemaid marrastusi kui suuremaid luumurde.
Batuudil hüppamise ohutuse tagamiseks tuleb jälgida järgmisi reegleid:
1) Eestlastel pole üldiselt kombeks lugeda toodete kokkupanemise- ja ohutusjuhendeid, see on üldteada. Batuudi puhul peaks tegema erandi ning panema selle kokku täpselt nii, nagu juhendis kirjas. Kokkupanemise käigus on tähtis veenduda, et kõik kaasas olnud jupid leiaks kasutust, kinnituskohad saaksid korralikult polsterdatud ega jääks ühtegi teravat kohta.
2) Turvavõrgu ostmata jätmine pole säästukoht. Turvavõrk on soovitatav kõigile, aga lastega peredes peaks see olema elementaarne. Batuudilt on väga lihtne alla kukkuda ja isegi kui batuut asub muruvaibal, on kukkumine ohtlik.