Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Ökoeluviisi kõrgem tase: kuidas enda prügi kellegi aardeks muuta

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Pixabay

Kas oled vahel vaadanud oma prügi või enda jaoks mõttetuid asju ja mõelnud, et kellelgi oleks neist ehk kasu? Või on sul kõlblikke toidujääke, mida ise ära ei tarvita? Me ju teame, et praegu otsib keegi pudelikorke oma laua meisterdamiseks või kogub vanu pastakaid. Kuidas sellised inimesed Eestis aga ülesse leida? Appi tuleb Facebook.

Mõtteid Bea Johnsoni esinemiselt

Maikuu alguses käisin nimelt Tallinnas nullkulu (zero waste) elustiili looja Bea Johnsoni ettekannet kuulamas, kes rääkis, kuidas tal tekib alates 2008. aastast perega kõigest üks purgike prügi aastas. Johnson leiab, et me ei peaks oma kodus asju seista laskma, kuna need kaotavad enamasti oma majanduslikku väärtust. Tema mees näiteks kasutas garaažis seisvaid golfikeppe vaid korra 20 aasta jooksul. Publikust kerkis aga küsimus, et kuidas tulla asjadest vabanemise protsessis keskkonnasõbralikumalt toime asjadega, millel majanduslik väärtus puudub.

Bea vastas: «Inimesed arvavad, et on mingid asjad, mida mitte kunagi mitte keegi ei kasuta. Meil oli aga näiteks umbes 30-sentimeetrine tükk rohelist metallaeda. Ütlesin oma mehele, et peab olema keegi, kellel sellest kasu on. Postitasin selle tasuta meie kohalikule veebilehele. Viie minutiga tuli üks inimene sellele järele. Ta ütles: «Suur aitäh, et panite midagi nii lihtsat nagu tükk aeda ülesse. See on täpselt see kogus, mis mul vaja on, et mu koer aiast välja ei pääseks.»»

Bea tõi veel ühe näite: «Mul oli paar saapaid, mis kulusid täielikult ära. Mu varvas läks neist läbi. Minu kingsepp on väga hea. Ta teab, et mul on ainult viis paari jalanõusid ning kui ma ühe toon, siis parem on, kui ta kiirelt valmis saab. Muidu olen ülejäänud nädala paljajalu. Viisin talle saapad. Ta vabandas ja ütles, et tal on kahju ja ta ei saa enam neid saapaid kuidagi parandada. Vaatasin neid saapaid ja mõtlesin, kui kahju, need on paras tükk nahka. Kellelgi on neist kindlasti kasu. Enamus inimesi unustaks need ära ja saadaks prügimäele. Uurisin siis, kes ostab kokku teise ringi saapaid, et neist midagi valmistada. Leidsin ühe naise Etsyst, kes ostab saapaid teise ringi poodidest, et teha käekotte. Tegin oma saabastest pilti ning saatsin talle küsides, kas ta sooviks neid. Ta võttis need rõõmuga vastu.»

Kuus Facebooki gruppi enda kola ja prügi kellegi aardeks muutmiseks

Sarnaste mõtetega lõin kahe daamiga Facebookis grupid «Prügi aardeks taaskasutus: TARTU» ja «Prügi aardeks taaskasutus: TALLINN». Nende gruppide võlu on just suhtlus oma väiksemas piirkonnas, mitte üle kogu Eesti. Praegu otsitakse seal pastakaid, veini- ja šampusekorke, lõngajääke, kirsikive, mini CD-plaate, kunstlilli. Alternatiivseid gruppe eksisteerib aga veel. Grupis RING tegutsevad peaasjalikult kunstitudengid. Eelkõige leiab sealt tekstiilijääke. Grupis Tasuta kraam võib otsida ja pakkuda kõike, kuid domineerib mööbel. Foodsharing Tartu ja Foodsharing Tallinn on mõeldud toidujääkidele uute omanike leidmiseks. Sarnaseid gruppe oleks veel vaja luua teiste linnade ja piirkondade jaoks. Usun, et sellised võrgustikud aitavad meil oluliselt vähendada kasutatavate ressursside jõudmist prügimäele.

Märksõnad

Tagasi üles