/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
21-aastane Londoni tudeng Joanne Dion sündis albinismiga, mis tähendab, et tema nahas, juustes ja silmades on väga vähe pigmenti. Kaasasündinud seisundi tõttu silmatorkav välimus on teinud naise elu väga raskeks, aga pakkunud ka üllatavaid võimalusi.
Pildid: albiinomodell trotsib kiusajaid ja väärtustab oma erilist välimust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lapsepõlves kiusati Joannet pidevalt. Koolis kutsuti teda «kummituseks», «Casperiks», «talgipulbriks», «vampiiriks» ja «Shrekiks». Mustanahaliste vanemate lapsena oli ta valge jume tõttu veelgi silmapaistvam ning koolikius läks nii hulluks, et Joanne üritas end ära tappa, kirjutab Daily Mail.
Paar aastat tagasi käis noor naine poes riideid ostmas ja tema poole pöördus fotograaf, kes küsis, kas võib teda pildistada. See kohtumine oli oluline pööre Joanne elus ja viis poole kohaga modellitööni.
«Kiusamine hakkas pihta põhimõtteliselt juba lasteaias ja nii kaua, kuni ma mäletan, on seda alati olnud. See aga ei tähenda, et ma oleksin ise ebakindel olnud,» ütleb Joanne. «Ma mäletan, et olin väga tugev ja enesekindel laps, aga mu enesekindlus pandi proovile, kui teiste inimeste arvamused sattusid vastuollu minu arvamusega.»
Joannel oli raske mõista, miks teda nähakse negatiivselt ja seetõttu hakkas ta ennast vihkama. Mitu aastat kannatas ta depressiooni ja ärevushäire all.
Kõige paremini tundis Joanne end kodus lähedaste keskel. Tänu perekonna toetusele ei jõudnud ta nii kaugele, et oleks endalt elu võtnud, kuigi mõtles sellele pidevalt.
Jõudes keskkooli, hakkas Joanne vaimne tervis paranema, sest ta elus toimus palju muud olulist ning tähelepanu albinismilt ja oma eriliselt välimuselt nihkus mujale. «Mul oli aega ennast avastada ja ma sain üle rasketest aegadest, mil ma endale haiget tegin. Sain aru, et olen palju enamat, kui varem arvasin. Võiks öelda, et see oli ilmutus,» meenutab ta.
Nüüd on Joanne enda välimust hoopis teise pilguga vaatama hakanud ja oskab erilisust hinnata. Seda teevad ka võõrad, kes kostitavad teda julgustavate kommentaaride ja sõnumitega sotsiaalmeedias.
Pärast seda, kui fotograaf riidepoes Joannat pildistada palus, on talle tehtud ka teisi modellitöö pakkumisi. Sellest on naine julgust juurde saanud edaspidine on läinud kuidagi iseenesest. «See on mind heas mõttes palju muutnud,» tõdeb ta. «Mul olnud võimalus töötada brändidega, mida ma imetlen. Ma ei oleks kunagi uskunud, et minusuguse välimusega inimene võiks nendega koostööd teha.»