Meeleheitel naine: mees on pärast lapse sündi nagu ära vahetatud

Foto: Andriy Popov / PantherMedia / Scanpix

«Poleks uskunud, et lapse sünd võib nii palju meest muuta. Või on probleem minu hormoonides, aga nii raske on!» kurdab naine Perekeskus Sina ja Mina nõustamiskeskkonnas.

«Laps on alles paarikuune. Nutab õhtuti gaasivalude käes. Päeva ajal on ta ka muidu viril. Öösiti ärkab pea iga kahe tunni tagant. Ma olen nii väsinud, magamatusest juba sassis, aga mees ei saa minust aru. Tuleb töölt koju ja istub teleka ette või arvuti taha maha ja lapsega tegeleda ei taha.

Laps on meil planeeritud ja väga oodatud. Nüüd aga tunnen, et sünnitasin lapse endale. Sünnitus oli ka nii raske, et ma pole sellest veel korralikult toibunud. Mees ei tahagi nagu meiega enam tegemist teha. Seksinud me peale sünnitust ei ole. Mees ei maga enamus öid minu kõrvalgi, jääb teleka ette diivanile magama. Nädalavahetusel läheb sõpradega välja. Tunnen end üksikemana! Nii raske on, et ei tea kaua suudan veel.

Mees oli raseduse ajal nii hoolitsev ja õrn! Hellitas mind igatpidi. Tegi kõik majapidamistööd ära, et ma saaks ikka võimalikult palju puhata. Igati hea isa tundus temast saavat. Aga nüüd...

Olen üritanud sellest mehega rääkida. Ütleb, et tema on tööst väsinud ja tahab puhata. Öösiti magab diivanil, sest lapse nutt äratab teda üles ja ta ei saa korralikult magada. Sõpradega käib väljas, sest peab end vahepeal tuulutama. Iga tema argumendi peale tekib mul küsimus AGA MINA! Olen ta peale karjunud, vihastanud. Nutmisest pole ka kasu. Mina saavat piisavalt puhkust, kui laps magab ja üldsegi olen ju kogu aeg niisama kodus.

Ma lihtsalt ei jõua enam! Olen nii-nii väsinud!»

Vastab pereterapeut, Gordoni Perekooli koolitaja Pille Murrik:

«Kurb, kui niisugusel erilisel ajal ei saa täit rõõmu tunda. Küllap on enamus emasid kogenud, et tegelikkus erineb tublisti kujutletust. Ja paljud on teie kombel tõdenud, et pisaratest, vihastamisest ja karjumisest pole kasu. Filmis «Moskva pisaraid ei usu» tuuakse vaataja ette noore ema (sedapuhku küll üksikema) tegelikkus. Paljud naised on öelnud, et selle filmikangelanna meelekindlus ja visadus on neid julgustanud enda jaoks olulise poole püüdlemisel. Muinasjuttudest on teada, kuidas tark talutütar, kes kogemata oma mehe oli ära pahandanud, võitis ta tagasi aruka sõnastuse abil. Ehk on ka teil abi sõnastusest ja kuulamisoskusest.

Mõelge, mida tahate mehele öelda ja milleks? Millist tulemust te soovite jutuajamisest? Milline käitumine ei aita selle tulemuseni jõuda? Millest võiks abi olla? Valige jutuajamiseks sobiv hetk, näiteks puhkepäeva hommik, kui mees on välja puhanud ja pole veel kodust lahkunud. 

Öelge alustuseks, mida teile tähendas see, kuidas ta teie eest raseduse ajal hoolitses. Näiteks: «Tunnen siiani heldimust, kui meenutan, kuidas raseduse ajal minu eest hoolitsesid.» Veel parem: rääkige sellest, mida mees konkreetselt teie heaks tegi. Tehke väike paus. Kui mees midagi ütleb, kuulake ära.

NB! VÄLTIGE SÜÜDISTAMIST JA ETTEHEITEID, ükskõik kui väga te neid kuuldavale tahaksite tuua.

Sõnastage soovitud käitumine ja selle mõju (soovitavalt mõju mehele mingist tema jaoks olulisest aspektist, näiteks: «Kui sa mõnel õhtul istuks lihtsalt mu juurde ja võtaks mul ümbert kinni, viriseks ma sinuga ilmselt vähem ja lepiksin meelsamini, et tahad sõprade seltsis lõõgastuda.» Paus. Kuulake, kui mees räägib.

Seejärel võiks rääkida ka mõjudest endale, mis see teie jaoks annaks, näiteks: «Ma saaks sellest jõudu juurde ja jaksaks lapse eest hoolitseda.»

Kui mees ei saa teist aru ja ütleb midagi sellist nagu kirjutate, kasutage aktiivset kuulamist: «Sul on raske mõista, miks ma virisen. Sinu meelest on ebaõiglane, kui tahan sinu abi peale tööd, kui sa oled väsinud. Sinu arvates ma peaksin saama end välja puhata sel ajal, kui laps magab.»

Kuulake veel ta väiteid ja peegeldage neid. Seejärel rääkige mina-keeles oma päevastest tegemistest. See, mis on teie jaoks enesestmõistetav, ei ole seda teie mehe jaoks mitte.

Niimoodi tema vajadustest aru saades ja oma vajadusi väljendades püüdke leida lahendusi, mis teie mõlema vajadusi rahuldaks. Näiteks leppige kokku, millal magab mees diivanil, millal teie, – et ka teie saaks puhata – ning millal saaksite koos magada. Leidke mõneks korraks vanaema või keegi lähedane lapse juurde tema päevaseks magamisajaks ja võtke mehega aeg teineteise jaoks.

Teie kummagi vajadused on tähtsad. Jõudu! Armastust! Meelekindlust! Paindlikkust!»