Päevatoimetaja:
Heidi Ruul
Saada vihje

Naine otsib teist arvamust: on see süütu flirt või on mehel armuke?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Andriy Popov / PantherMedia / Scanpix

«Oleme mehega koos elanud kuus aastat. Suhe on minu jaoks olnud väga hea ja ka mees on seda korduvalt tunnistanud. Enne meie suhte algust elas mees oma eksiga koos ligi viis aastat ning mees on mulle tunnistanud, et oma eksi pettis ta suhte ajal korduvalt, aga seda seetõttu et nad elasid väidetavalt koos ainult lapse pärast. Mees väidab, et pole mind kunagi petnud,» kirjeldab naine oma muret Perekeskus Sina ja Mina nõustamiskeskkonnas.

«Kaks aastat tagasi hakkasime mehega ühist last planeerima. Soovitud laps ei tulnud kohe ja aega läks rasestumisega peaaegu kaheksa kuud. Olin selle aja jooksul muidugi õnnetum, sest soovisime ju mõlemad et rasestuksin. Sain teada, et sellel ajal ja natuke enne seda flirtis mees interneti teel teise naisega ja käis ka temaga korduvalt väljas kohvitamas. Suheldes sellel teemal mehega tunnistas ta oma viga ja lõpetas suhtlemise kohe ära.

Möödunud aastal olin rase ja nüüdseks on ka kauaoodatud pisipõnn käes. Hiljuti sain siiski jälle teada, et mees on interneti teel ligi aasta aega flirtinud järgmise naisega. Rääkides mehega ütles ta, et nad kohtusid kooli kokkutulekul ja on ainult interneti teel suhelnud. Praeguseks olevat suhtlus läbi (oli läbi ligi 2-3 kuud enne lapse sündi). Mees väidab siiani, et füüsiliselt ta mind petnud pole.

Ütleb et armastab mind väga ja ei tea isegi miks nii on teinud ning lubab enam mitte. Räägib, et lapse saamine suurendas tema soovi minuga olla veel rohkem. Minule on aga need flirtimised ja selle teksti sisu väga haiget teinud (mees kirjutas tollele naisele, et tahaks kokku saada, küsis naise erutavate unenägude kohta, mis tal seljas on jne). Kas tegemist on tõesti nii süütu flirdiga? Minule nii ei tundu ja ma ei suuda meest enam kuidagi usaldada. Kardan väga, et kui siiani ehk pole läinud, siis mingi hetk läheb asi flirdist kaugemale. Samuti kipun arvama, et füüsiline petmine pole toimunud just võimaluse puudumisel. Kardan ka, et kuna ta pettis eksi, siis petab ka mind. Alates teadasaamisest olen peaaegu igapäevaselt selle koha pealt tüli üles võtnud ja ei suuda kuidagi ennast peatada. 

Kuidas oma meest jälle usaldada, kui minu jaoks on selline flirt juba petmine? Kas peaks ehk perenõustaja juurde minema?»

Vastab pereterapeut, Gordoni perekooli koolitaja Marge Vainre:

«Teid teeb murelikuks mehe jätkuv flirtimine teistega. Kuigi ta püüab teid veenda, et asi pole tõsine, armastab ta ju teid, ei saa tee siiski rahu ja usaldus on kõikuma löönud. Ebakindlust võib suurendada seegi, et mees ei oska seletada, miks see kordub. Kui asi tuleb ilmsiks, ta lõpetab, kuid peagi otsib uusi võimalusi. Kui saaksite selgust, milline tähendus on mehele uute tutvuste loomine ja ahvatluste tekitamine, siis saaks ka asjasse süüvida ja analüüsida, mis toimub. Kui aga teema sulgub «ei tea»-vastusega, jääb teie ebakindlus alles ja kord-korralt süveneb. 

Loomulikult ei pea te pidama mehe uute kontaktide otsimisi ja erutavate teemadele üleskutseid vaid süütuks naljaks ja iseendast mõistetavaks meelelahutuseks. Kas seda lugeda petmiseks või mitte, polegi nii tähtis, kuivõrd see, et teile teeb see haiget. Teie enesetunde riivamine on palju määravam, kui mehe tegevusele nime andmine. Kui teie jaoks on see lubamatu, usaldust õõnestav, siis see on piisav põhjus teemasse tõsiselt suhtuda. 

Julgustage meest rääkima sellest, mis teda ahvatleb flirtima, uusi kontakte otsima. Kuid liialt sellele keskenduda, mida ta on teinud ja mida mitte, ei pruugi olla mõistlik. Pigem keskenduge oma suhtes toimuvale. Kas on midagi, mida pole saanud seni väljendada, kuid on siiski väga oluline? Kas teil on piisavalt koosolemisi ja lähedust? Kas teate, mis teineteisele on tähtis, mida kumbki vajab? Võib ju olla, et netitutvused võimaldavad pingevabalt olla teistsugune kui reaalelus püütakse olla. Kas sellest võiks tulla mõtteainet, kas ma saan olla tunda lähedust just sellisena nagu olen ja olla päriselt mina ise ja just sellisena teise poolt armastatud. Kas te mõlemad tunnete, et teine mõistab ja saan rääkida endale olulistest asjadest? Või peab kumbki teist eirama mingit osa endast?

Kui aga neil teemadel rääkimised viivad ummikusse ja usaldamatus jääb alles, siis tasub ikka pöörduda ka pereteraapiasse. 

Küllap taastub usaldus seeläbi, et aja jooksul kogete, et mees tõepoolest mõistab, kuidas see teile haiget teeb ja suhet kahjustab, teadvustab, mis teda ajendab uusi suhteid looma, kui te saate kinnitusi, et mees ei vaja enam flirtimisi teistega, et end hästi tunda ja te leiate koos neid toredaid asju, mis teid lähendab ja suhet hoiab.»

Tagasi üles