/nginx/o/2017/12/02/7369823t1h6af1.jpg)
/nginx/o/2018/05/17/7848364t1h12d5.jpg)
«Mida teha siis, kui mees koristada ei taha? Kui tal on täiesti veres see arvamus, et majapidamistöid peab tegema naine ja mees käib vaid vahel poes, aga üldiselt teenib ainult raha?» uurib vihale aetud naine Perekeskus Sina ja Mina nõustamiskeskkonnas.
«See on puhtalt tema enda kodu mudel, kus ema tegi kõik ära ja isa ei liigutanud lillegi, siiamaani (juba üle aasta) on neil vannitoa elektripirn vahetamata.
Mehe suhtumine ulatub sinnani, et ma pean tema järelt ta oma riideid ära panema! Ise olen normaalse (tänapäevase) tööjaotusega perest ja selline asi käib küll meeletult närvidele!»
Vastab Gordoni Perekooli koolitaja Ly Kasvandik:
«Koduste tööde tegemine võiks loomulikult olla jaotatud pereliikmete vahel. Ka pere suuremad lapsed, kui neid on, võiksid olla osalised kodutöödes. Nii garanteerime, et meie lapsed kunagi oma peret luues ei oleks arvamusel, et kõik kodutööd ongi ainult ema teha.
Täiskasvanud mehe suhtumise muutmine on juba palju keerulisem. Abi oleks enesekehtestamisest mina-sõnumite abil. Ütle, et sul on probleem või mure, millest sa tahaksid mehega rääkida. Sõnasta täpselt käitumine, mis sind häirib (näiteks: «Kui su riided on jäetud diivani peale või põrandale…»). Seejärel ütle, milline mõju sellel käitumisel sulle on (näiteks: «… siis ma pean leidma aega, et su riided kokku korjata ja kappi panna»). Ja kõige lõpuks püüa anda teada ka oma tundest, mis sul selle kõige tulemusena tekkinud on («See teeb mind õnnetuks» või «Ma olen solvunud»).
Kui vaja muuta mehe käitumist, mis on tavaline juba pikka aega, siis ei pruugi eelpool öeldu kohe muutust tema käitumisse tuua. Ole valmis vastupanuks ja vajadusel kuula ka tema põhjendusi ning selgitusi, miks ta just nii käitub.
Hea lahendus on see, kui te koos mõtlete midagi välja, et tööde jaotus oleks võrdsem.»