Erkki Bahovski: elagu noorpaar – või on see pidu katku ajal?

Lipuehtes London ootab pulmapäeva. Foto: SCANPIX

Kuninglik pulm, eriti veel siis, kui tegemist on Briti kuningakojaga, erutab ikka maailma. On ju selle riigi kuningate abielud (või ka vallaliseks jäämine) tähendanud mõnikord lausa maailmaajaloolisi pöördeid ja uue ajastu alguseid. Prints Harry ja Meghan Markle’i abiellumine midagi sellist muidugi kaasa ei too – esiteks pole enam need ajad ja teiseks pole Harry troonipärimisjärjekorras sugugi mitte esimene. Maailma huvitab tänane laulatus ometigi, kuigi mõningatel hinnangutel aitab see kinnistada Ühendkuninriigi kui muuseumi kuvandit.

Henry VIII soov naisest lahutada andis tõuke Inglismaa reformatsioonile, Elizabeth I soovimatus abielluda võis olla üheks sõja põhjuseks Hispaaniaga. Igaüks, kes on vaadanud filmi «Kuninga kõne», saab aru, milline keeruline olukord tekkis Ühendkuningriigis pärast seda, kui Edward VIII oli 1936. aastal troonist loobunud ja kuningaks tõusis tema vend George VI, kes ennast avalikkuse ees hästi ei tundnud.

Harry ja Meghan Markle’i abielludes on lood muidugi veidi teised. Prints Harry pole ju kuningas ja ta pole troonipärimisjärjekorras sugugi mitte esimene. Judith Vonberg CNNist märgib oma analüüsis, et tänu sellele on Harryl ja Meghanil veidi rohkem vabadust kui järjekorras eespool olevatel prints Williamil ja hertsoginna Catherine’il. Nii ei tohtinud viimane kanda musta kleiti – protestiks ahistamise vastu – Briti filmiauhindade tseremoonial veebruaris, sest seda võinuks näha poliitilise seisukoha võtmisena tulevaselt kuninga abikaasalt, kuid Markle võis mainida #MeToo’d ja #TimesUp’i.