Geotehnoloog Brigitta Uibo: endiselt kehtib eelarvamus, et mäendus on meeste ala

Geotehnoloog Brigitta Uibo. Foto: Erakogu

Kuigi geoloogia ja mäendus on paistnud alati silma pigem mehise erialana, mille kinnistunud stereotüübiks on kaevur, on see pilt täna tugevalt muutumas. Automatiseerimine, moodne tehnika ja väljakutsed karjäärivalikutes meelitavad nutikaid naisi üha enam end inseneeriaga siduma.

Kiire pilk Tallinna Tehnikaülikooli viimaste aastate sisseastumisstatistikale geoloogia instituudis näitab selget murrangut - üha enam noori neide tunneb huvi inseneeria vastu ning on otsustanud siduda oma tuleviku just maapõueressurssidega. Nii on selgelt näha, et kui veel ligi viis aastat tagasi asusid eriala õppima vaid üksikud tüdrukud, siis viimase paari aasta jooksul on juba pooled sisseastujatest just tüdrukud. 

TTÜ geoloogia instituudis geotehnoloogiat õppiv Brigitta Uibo on üks nendest noortest naistest, kes lõhub stereotüüpe ning julgustab erialavalikuga silmitsi seisvaid noori vaatama just mäetööstuse poole. «Mäendus on meeletult huvitav, perspektiivikas ning vinge eriala ja kindlasti ei pea siin tundma muret erialaste väljakutsete pärast tulevikus - nii väikeses Eestis kui ka teistes riikides. Tugevaid mäenduse spetsialiste vajatakse ja hinnatakse üle terve maailma, olgu nad siis mehed või naised,» toob Brigitta välja eriala perpsektiivi.

Juba praegu töötab noor geotehnoloog Tallinna Tehnikaülikoolis, geoloogia instituudi mäeosakonnas, kus tegeleb kaevandamis- ja rikastamisjääkide hõlpsama taaskasutamise eesmärgil elektrijaamadest tuleva põlevkivituha kasutus- ja transpordivõimaluste uurimisega.

Ebatraditsiooniline, aga kõrgelt hinnatud eriala

Mõneti ebatraditsioonilise erialavaliku taga on tüdruku ammune soov saada inseneriks. Enne geotehnoloogia eriala kasuks otsustamist oli varasemalt tantsimisega tegelenud ning loodus- ja reaalaineid armastava neiu kaalukausil lisaks mäendusele ka inseneri eriala ehituses. Kuid kuna mäendus oli vähem tuntud valdkond ja tundus seetõttu mõnevõrra põnevam, otsustas Brigitta just selle kasuks. «Kui aus olla, polnud mul õppima asudes korralikku ülevaadet, mida see eriala endast tegelikult kujutab ning kes minust tulevikus võiks saada - seda suurem on siiani avastamisrõõm, kui õige ning põneva valiku ma olen enda jaoks teinud,» on tüdruk erialavalikuga rahul.

«Minu jaoks teeb mäenduse eriliseks ja põnevaks just see, et maavarad ümbritsevad meid tegelikult igal pool. Kuna tegu pole siiski kõigile teada-tuntud erialaga, ei teatagi enamasti, et selliseid asju nagu mäendus või geoloogia saab õppida. Alati, kui minult küsitakse mida ma õpin, tehakse vastuse peale esmalt imestusest suured silmad ning pean üsna pikalt seletama, millega on tegu ning mis on tuleviku perspektiivid,» naerab Brigitta. «Samas on see eriala juba ainuüksi seetõttu põnev, et ühendab nii inseneeriat, tehnoloogiat kui ka loodusteadusi. Juba õpingud ise on väga mitmekülgsed - on nii loenguid, harjutustunde, laboreid kui ka välitöid. Õppetöö käigus saad sõna otseses mõttes asjadele käed külge panna ning ise teha ja uurida,» kirjeldab Brigitta põnevusega.

Geotehnoloog Brigitta Uibo töökaaslasega. Foto: Erakogu

Naiste võimalus inseneerias

Nii nagu teisteski tööstusvaldkondades, nii liigub ka mäenduse valdkond üha enam automatiseerimise suunas ning osalt tänu sellele on Brigitta arvates naistel sel alal samaväärsed võimalused karjääri teha kui meestel. «Meestel võib ehk olla lihtsam vaid selle tõttu, et paratamatult võetakse neid tehnilistel erialadel tõsisemalt ja naistel tuleb end pisut rohkem tõestada. Näen ka ise, et endiselt kehtib eelarvamus, et mäendus on meeste ala ja see eeldab rasket füüsilist tööd labidaga maa all põlevkivi kaevates. Aga täna pole see enam kindlasti nii,» kinnitab Brigitta ja toob näite, et jätkuvalt peavad paljud neiu tuttavad, kellele ta oma erialavalikust räägib, teda kohe kaevuriks.

Suurem osa tööst mäenduses tehakse Brigitta sõnul täna masinatega ära ja igapäevatöös n-ö käsi määrima ei pea. «Järjest enam kasvab vajadus inseneride ja vastava haridusega spetsialistide järele, kes loovad ja juhivad tehnoloogilisi protsesse. Nii et tänapäeva ühiskonnas pole mingit vahet, kas insener on mees või naine, kui huvi on olemas,» räägib Brigitta.

Tüdruku hinnangul ei oska Eesti avalikkus mäenduse valdkonda sageli piisavalt hinnata, sest selle seosest reaalse eluga palju ei räägita. «Mäendus on meie majanduses ja kogu ühiskonna mõttes väga tähtsal kohal. Sellest sõltub otseselt meie energeetiline olukord, ehitusmaavarade olemasolu ning palju muud. Kõik, mis ei kasva maa peal, tuleb ju maa seest. Samuti ei valmi suured hooned, tunnelid ning teed ilma meie eriala spetsialistideta, kes oskavad leida sobivad insener-geoloogilisi lahendusi,»  märgib neiu.

Mitte ainult põlevkivitööstus

Eesti eripärast tulenevalt seostatakse mäendust ja geoloogiat Brigitta sõnul sageli peamiselt põlevkivitööstusega. Tegelikult on aga tegemist väga laia ja huvitava erialaga, mis pakub rahvusvahelisi karjäärivõimalusi ja palju reisimist. Nii näiteks on ka Eesti noored geoloogid sattunud tänu oma tööle elama ja töötama väga erinevatesse paikadesse - alates Põhja-Rootsi kullakaevandustest kuni Lähis-Ida kõrbeteni.

«Tehnoloogia areng ja geoloogidele kättesaadavamad tehnilised töövahendid loovad paremaid võimalusi maavarade uurimiseks ning aitavad ellu viia järjest keerukamaid ja mitmekülgsemaid projekte,» selgitab Brigitta ja tõdeb, et sooviks ka ise tulevikus põnevates megaprojektides osaleda. Neiu on kindel, et tänu heale haridusele ja kogemustele oskavad Eesti mäeinsenerid ja geoloogid olla nõuga abiks lisaks kodumaistele maavarade ja ehitusgeoloogilistele arendusprojektidele ka paljudes erinevates rahvusvahelistes projektides - alates Eesti-Soome vahelisest Nord Stream gaasijuhtme projektist kuni põlevkivi kaevandamise ja väärindamiseni Jordaanias ja Ameerikas.