/nginx/o/2011/05/25/596224t1h67ba.jpg)
Göteborgi ülikoolis ja Karolinska instituudis kaksikute peal läbiviidud uuring näitas, et geneetiline tegur pakub seletust peaaegu pooltele uriinipidamatuse juhtudele.
Pea iga kolmandat naist puudutavas uriinipidamatuses võib süüdistada ka geene
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tegemist on väga sagedase tervisehädaga ning seda eriti just naiste puhul - peaaegu iga kolmas naine on millalgi oma elus sellise probleemiga kokku puutunud, vahendab teadus.err.ee.
Pidamatuse, põie üleaktiivsuse ja teiste kuseteede sümptomite esinemist soosivateks teguriteks on vanus, kaalutõus, rasedus ja sünnitus, aga ka insult ja neuroloogilised haigused. Tavaliselt ongi tegu paljude tegurite kombinatsiooniga, kuid üks neist teguritest on 25 000 Rootsis elavat kaksikut hõlmanud uuringu järgi kindlasti ka geneetika.
Tõenäoliselt ei ole olemas üht ainsat geeni, mis seostuks uriinipidamatuse tekkega ning selle häda arengus mängivad rolli palju geenid üheskoos.