Päevatoimetaja:
Heidi Ruul
Saada vihje

Treener Liina Randpere trennisoovitused: kuidas end motiveerida ja mitte üle treenida?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Liina Randpere
Liina Randpere Foto: Kalev Lilleorg

Suvi jõuab iga nädalaga aina lähemale ning igal kevadel täituvad spordiklubid ja jõusaalid inimestega, kes soovivad rannailmade saabumise ajaks mõned kilod kaotada. 

Arctic Spordiklubi rühmatreener Liina Randpere annab ülevaate põhilistest vigadest, mida protsessi käigus tehakse ning annab mõned soovitused, kuidas end pikema aja vältel heas vormis hoida.

Suveks treenijaid on palju, püsivad vähesed

«See, et kevadel täituvad spordiklubid suveks treenijatega, on sama kindel kui see, et jõulude ajal hakkavad müügikampaaniad ja kinkide massiline ostmine. Kahjuks on aga paljud inimesed kinni omamoodi nõiaringis, kus suveks võetakse alla, aga talve jooksul koguneb see kõik siiski tagasi,» rääkis Randpere.

Sellise olukorra vältimiseks on väga oluline roll toitumisel. Tihtipeale mõtlevad inimesed ekslikult, et suvi on tulemas, seega kaalu langetamiseks on tarvis hakata trenni tegema. Tavainimese puhul aga kaalu langetamiseks vaid treenimisest ei piisa. Märksa olulisem osa on toitumisel. Seega lisaks trennile peab korrigeerima enda toitumisharjumusi.

Oluline viga on liigne trenn

Kevadise kaalulangetamise juures kipuvad inimesed Randpere sõnul teinekord liiga suure tuhinaga peale minema. Võetakse ette trenn viis korda nädalas või isegi iga päev. See aga võib viia keha šokiseisundisse, kus keha hakkab kalorite kulutamise asemel neid hoopis salvestama.

Motiveerimiseks kasuta sõprade abi ja nutiseadmeid

Et püsivalt treenida, on heaks lahenduseks kasutada sõprade abi. Näiteks võib sõlmida mõne hea tuttavaga kokkuleppe, et igal esmaspäeval, kolmapäeval või neljapäeval tehakse üks ühine sörkimine või tempokas jalutuskäik. Iseendale on palju lihtsam vabandusi leida, miks ma täna ei saa trenni teha, aga kui on sõbraga kokkulepe, siis sellest nii lihtsalt taganeda ei saa.

Teine tore «abimees» lubadustest mitte taganemiseks on kihlvedu – leia keegi, kellega sõlmida kihlvedu, et näiteks jaanipäevaks kaotan 5 kilo või pean kõva häälega keset Raekoja platsi laulma Eesti hümni. Mida ebameeldivam on kaotusest tulenev kohustus, seda suurem motivatsioon on tubli olla ja mitte saiakest süüa.

«Loomulikult on toredam ja lihtsam trenni teha, kui sul on igasugused abimehed. Sa võid arvata, et liigud päevas väga palju, aga reaalne olukord võib olla hoopis teine. Inimene tihtipeale arvab, et liigub hästi palju, aga paljude seas populaarsed aktiivsusmonitorid ja spordikellad aitavad sul tuvastada tegelikku olukorda,» rääkis Randpere.

«Lisaks annavad need palju lisainformatsiooni inimese keha kohta, mida on hea omada. Näiteks mida su pulss teeb ja kuidas su keha treeningule reageerib. Sellisel juhul on lihtsam valida treeningu intensiivsust, kuna inimene näeb, mida ta süda ja pulsisagedus teevad.»

3 trenni nädalas ja puhkus

Üldiselt on igasugune liikumine hea, püüelda tuleks kolme trenni poole nädalas. See on hea tasakaal trenni ning puhkuse vahel, kus keha saab liikuda, aga samas ka vajalikku puhkust. Kaalust alla võtmine toimub puhkepauside ajal, seega on oluline seda kehale pakkuda.

Siiski võib madalama intensiivsusega liikumist teha kasvõi iga päev. Tempokas jalutuskäik õhtul või Pilates spordiklubis ei ole keha jaoks sedavõrd nõudlik, seega selliseid tegevusi võib harrastada ka tihemini.

Puhkuse poole pealt tuleks iga päev 6-8 tundi und saada ja korra nädalas tuleks teha ka üks korralik luksusmagamine, kus inimene magab nii kaua kui soovib.

Alusta trennidega, mille raskusaste on teada

Lisaks toitumisele ja liigsele treenimisele tasub mõelda ka sellele, et kohe liiga raske trenniga alustades võib keha saada liigset koormust ning lisaks tekib vigastuste oht.

Kõige lihtsam viis seda vältida on valida treeningud, mille raskusaste on teada. Näiteks spordiklubides on rühmatreeningute puhul trenni juures tihtipeale märge selle raskuse ja intensiivsuse kohta. Seega alustada tasub sellistest, mis on liigitatud lihtsamaks ning sealt jõudumööda edasi liikuda.

Lisaks pakuvad paljud spordiklubid ja trennid võimalust konsulteerida personaaltreeneriga. Tasu selle eest ei ole enamasti suur ning tunnike trennijuttu ala professionaaliga aitab vigastusi vältida.

Märksõnad

Tagasi üles