Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2021/09/26/14095012t1hd7db.jpg)
/nginx/o/2018/04/20/7799050t1h0877.jpg)
«Koolipoiss, kes Sa täna tõenäoliselt päästsid minu tütrekese elu, aitäh Sulle!» Nõnda kirjutab tänulik lapsevanem Facebooki-grupis «Märgatud Keilas».
«Olin oma kahe lapsega Pargi tn mänguväljakul ja valmistusime koju minema. Kolmeaastane sõitis rattal ja mina väiksema lapse ja koeraga järel. Kolmeaastane sattus oma rattasõiduga väga hoogu ja kuna hetkel on tal «mina ise» faas, ei kuulnud/kuulanud ta minu käsku seisma jääda ja vuras ülekäigu poole. Kuna liikus oli ka parajalt tihe, hakkasin tõsiselt muretsema ja last hüüdma, kuid minu väike uljaspea ei teinud välja.
Õnneks oskas ohtlikku olukorda hinnata üks noor koolipoiss, kes peatas ratta ja hoidis last kinni, kuni ma järele jõudsin.
Kallistasin ja tänasin poissi, kuid kuna olin ähmi täis ja pisarates, ei jäänud mul meelde poisi nägu.
Lapaevanem, kui Sa kuuled, et Sinu laps kirjeldab sellist olukorda, palun anna endast märku! Tahan Sind ja Sinu last veel kord isiklikult tänada!»
Kui sa tunned end või oma pereliikme ära, võta tänuliku emaga ühendust! Lisainfot leiad siit.