Kuidas saab aru, et lapse kõneoskus on arengust maas?

Foto: Silke Brenner/PantherMedia/Scanpix

Kui väikelapse füüsiline, vaimne ja sotsiaalne areng on eakohased, aga rääkima õppimine tuleb visalt, nimetatakse teda hiliskõnelejaks, kirjutab Emmede Klubi. Kagu-Eesti Rajaleidja keskuse logopeedi ja Eesti Logopeedide Ühingu vanema Sirli Pika sõnul esineb kõne hilistumist 13-19 protsendil kõigist lastest.

Kui aga mis iganes vanuses laps ei tunne suhtlemise vastu huvi, ei vasta täiskasvanute suhtluskatsetele, ei saa talle suunatud kõnest aru, ei reageeri täiskasvanu kõnele vms, siis soovitab Pikk kindlasti koheselt konsulteerida oma perearsti, lasteasutuse logopeedi või kohaliku Rajaleidja keskusega. Need märgid viitavad asjaolule, et tegemist ei ole lihtsalt kõne hilistumise, vaid tõsisema arenguprobleemiga.

Logopeedi sõnul võib hiliskõneleja mõnikord ära tunda juba imikueas. «Hiliskõnelejad lalisevad beebina vähe või ühetaoliselt, samuti võib olla suhtlemise hilinemist,» märgib ta.

Kindlalt võib aga väita, et lapse kõne areng on hilinenud, kui:

• Kaheaastase kõnes puuduvad kahesõnalised ütlused (nt «Miku õue», «Auto katki»).
• Kolmeaastase lapse kõnes puuduvad laused või tema kõne on perevälistele inimestele arusaamatu.
• Viieaastane laps ei oska veel kõiki oma emakeele häälikuid hääldada või ei ole võimeline jutustama väiksemat lookest oma päevast või muudest kogetud sündmusest (nt sünnipäevast, reisist) või ei oska korrektselt kasutada pikemaid lauseid. Viieaastasel lapsel peaks juba olema tekkinud ka huvi kirjaliku kõne ehk tähtede ja kirjutama õppimise vastu.

Loe pikemalt Emmede Klubist!