Söö end ilusaks! 5 särava naha vitamiini

Foto: StockSnap / CC0 Licence

Kevad on meie kehale, juustele ja nahale puhastumise aeg. Talvekaamos on võtnud palgeilt sära ning koos ülejäänud loodusega januneme päikese ja tärkamise järele.

Terve ja kauni naha nimel saab palju ise ära teha oma toiduvalikute ja eluviisiga. Kodumaise looduskosmeetika Berrichi looja Berit Joosep ja Medemise nahaekspert Mari-Liis Sootalu jagavad soovitusi, milliste vitamiinide ning menüüvalikutega oma nahka toetada.

A-vitamiin: abi kuivuse, kortsude ja akne vastu

Kuiv ja kare nahk, aga näiteks ka immuunsuse ja nägemise nõrgenemine võivad olla märgid A-vitamiini puudusest. Naha ja kudede taastootmises on sellel vitamiinil tähtis koht: A1-vitamiin ehk retinool töötab rakutasandil «seestpoolt väljapoole» leevendades aknet ning põletikke. A-vitamiin tasakaalustab rasunäärmete tööd – vähendab kuivust ja vananemise märke, ennetab vistrike teket, silub nahapinda ja arme.

A-vitamiini sünteesi toetab beetakaroteen, mida leiab porgandist, spinatist ja aprikoosist, köögiviljandest tasub võtta menüüsse ka bataat, kõrvits, paprika ja kale. A-vitamiini rikkad toiduained on maks, munad, või juust ja kalamaksaõli.

C-vitamiin: toob sära ja viib põletikud

Külmetused, põletikud ja ka rauavaegus taanduvad C-vitamiini toel. Ka naha tervises on antioksüdantsete omadustega C-vitamiinil suur roll: ta kingib sära ning kaitseb vabade radikaalide suhtes, mis põhjustavad põletikke ja enneaegset vananemist. Lisaks toetab C-vitamiin kollageeni teket, kaitseb nahka päikesekahjustuste ning pigmentatsiooni eest.

Toidusedeli rikastamiseks C-vitamiiniga tasub smuutisse lisada tsitruselisi, mustsõstraid, kiivit, ananassi, mangot. Köögiviljadest pakatavad C-vitamiinist lehtsalatid, brokoli, lillkapsas ja paprika.

E-vitamiin: naha pehmendaja ja niisutaja

Sametine nahk on iga naise unistus. Selle tagab E-vitamiin, mis niisutab ja pehmendab nahka sügavuti, rakumembraani ja kudede tasandil. E-vitamiini puhul on tegu ka jõulise vabade radikaalide blokeerijaga, mis kaitseb nahka enneaegse vananemise vastu. Elastne nahk on vähem haavatav armide tekkele, eriti just kaalumuutuste või raseduse ajal. Tulemus – vähem kortse ja arme.

Toidulaua E-vitamiiniga rikastamiseks tasub vaadata pähklite poole, eriliselt E-vitamiiniga rikkad on mandlid ja päevalilleseemned. E-vitamiini on ohtralt avokaados, oliivides ja spinatis.

B-vitamiin: lihased, närvid ja jõud

B-vitamiini puuduse võib ära tabada, kui tunned, et huuled on pidevalt kuivad ja katkised - on tõenäoline, et puudu on B1 ja B2 vitamiinist. Vitamiinid B3 ja B5 tugevdavad aga naha pindmist kihti ja hoiavad nahas vajalikku niiskuse taset. B5 vitamiin aitab aga aknega võitlemisel.

B-grupi vitamiinide toime haarab lisaks naha, juuste ja küünte tervise tugevdamisele terve meie keha vereringet, lihaskonda, närvisüsteemi ja hormoone. Näiteks on B-vitamiin ka tähtis abiline sportlastele krampide ennetamisel ja leevendamisel.

Selleks, et rikastada toidulauda B-vitamiinidega tasub vaadata täisteratoodete ja kartuli, aga ka pähklite ja seemntete poole. B-grupi vitamiine leidub ka tomatites, kalas, kanas ja maksas.

K-vitamiin: salarelv silmadele

K-vitamiini ümber on seoses beebide vaktsineerimise küsimusega palju poleemikat. Ometi vajab keha seda vähetuntud vitamiini paljudeks elutähtsateks funktsioonideks - vere hüübimiseks, luude ja veresoonte tugevdamiseks.

K-vitamiini puudusele viitavad tumedad silmaalused, kergesti tekkivad sinikad, veritsused kriimustusest ja pindmised veresooned nahal. K-vitamiinist saab lisaks silmaalustele abi ka kuperoosaga hädasolija, sest vitamiin aitab tugevdada kapilaaride seinu.

Selleks, et rikastada toidulauda K-vitamiiniga, tasub süüa rohelisi salateid, läätsesid ja ube, kuivatatud ploome. Tasub jälgida, et menüüs oleks piisavalt liha ja muna. Salatile tasub valada oliiviõli, mis aitab vitamiinidel imenduda.

Tundlikuma nahaga inimesed saavad tihti abi mõne toiduainegrupi täielikust väljalülitamisest toidulaualt, nii võib nn «kolme valge» – jahu, piima ja suhkru asendamine tervislike alternatiividega tuua muutuse juba mõne nädalaga. Berit Joosep soovitab ka just kevadel teha vereproovid, et hinnata oma keha seisundit ning sellest lähtuvalt teha teadlikke toiduvalikuid.