Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Neli märki, et oled teiste hukkamõistuga liiale läinud

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Foto: Wavebreakmedia ltd/PantherMedia/Scanpix

Me kõik oleme mingil määral nii enda kui teiste suhtes kriitilised. Mõned on seda aga teistest palju rohkem ja suur osa nende mõtetest keerleb kellegi poliitiliste vaadete, sotsiaalmeediakasutuse, lastekasvatusoskuste jpt valikutele hinnangute andmise ümber.

Vahel võib teiste mahategemine kujuneda nii suureks harjumuseks, et seda ei pane ise enam tähelegi. Õnneks on harjumusi võimalik muuta. See nõuab esiteks probleemi teadvustamist ja seejärel oma mõtete teadlikku ümbersuunamist, kirjutab Oprah. Siin on neli märki, et sa oled teiste arvustamisest vaat et sõltuvuses.

Sul tekib hukkamõistust «pohmelus». Teisi kritiseerides saad kiire rahulduse, sest tunned ennast nendega võrreldes hetkeks paremini. Alateadlikult siiski tead, et see ei ole päris sinu moodi – sa tahad olla kaastundlik ja heasüdamlik inimene. Seetõttu tunned pärast esialgset heameelt süümepiinu ja meeleolu langust, mistõttu pead tuju tõstmiseks jällegi kelleski vigu otsima. Tekib nõiaring, mis kurnab sind nii vaimselt kui lõpuks ka füüsiliselt.

Hukkamõist isoleerib sind. Sõltuvus millestki tekib vajadusest mingit (enamasti lapsepõlvest pärinevat) hingehaava lappida. Võib-olla keegi ütles, et sa ei ole piisavalt hea või kogesid mõnd muud traumat, mille tõttu tundsid end üksikuna. Sellise valu uuesti kogemise vältimiseks näitad näpuga teistele. Hirm paneb ründama, kuid kahjuks teeb see sind ka aina üksildasemaks ja peletab teisi sinust eemale.

Hukkamõist ei lase sul paraneda. Selleks, et näha valgust, tuleb päranisilmi pimedusse vaadata. Kui tahad kriitilistest mõtetest lahti saada, siis tunnista neid endale, aga ära süüdista end selles, et oled nii mõelnud. Sa mõistad teisi hukka seepärast, et ei ei tunne end armastatuna. Nõiaringi katkestamiseks pead iseendast rohkem hoolima. Järgmiseks pead oma hingehaavaga tegelema. Kui edaspidi tabad end kedagi arvustamast, siis küsi endalt, milline kogemus sinu minevikust võis neid mõtteid esile kutsuda. Kui sa saad enda käitumisest paremini aru, siis hakkab ka tervenemine pihta.

Hukkamõist võtab sult võimu. Paljud inimesed tunnevad end teisi kritiseerides turvaliselt, sest neile jääb mulje, et nemad kontrollivad olukorda. Tegelikult külvab viha ainult viha juurde. Seda aega, mida sa kulutad vihkamisele ja kritiseerimisele, võiksid kulutada hoopis millelegi positiivsele – tegele heategevusega, tee midagi loomingulist või veeda kvaliteetaega inimestega, keda armastad. Mida vähem suudad teisi hukka mõista, seda rohkem kontrollid jälle oma elu ja saad teistega paremini läbi.

Selleks, et elu oleks parem, tuleb olla enda vastu aus. Paranemine ei ole lihtne ja nõuab teadlikku tööd oma mõtete ja käitumisharjumustega. Igal juhul on see pingutust väärt.

Tagasi üles