Kaheksa märki, et sind kasvatas toksiline lapsevanem

Foto: Diego Cervo/PantherMedia/Scanpix

Vanemaid ei saa valida. Me sünnime perre, kus ema ja isa on just sellised, nagu nad on. Vahel võib juhtuda, et nad on väga halvad.

Vanema silmis ei ole sa midagi väärt

Dr Susan Forward on oma raamatus «Toxic Parents» toksilisi lapsevanemaid iseloomustades välja toonud peamised omadused, mis neid iseloomustavad. Ütleme, et sul on ema või isa, kes sulle lapsepõlves ütles, et sa oled mõttetu. Ilmselgelt on see toksilise kasvatuse märk. Kuidas peakski keegi olema edukas või nautima õnnelikku ja normaalset suhet, kui talle on väikeset saadik sisendatud, et ta ei ole piisavalt hea? Kui midagi sellist on juhtunud sinuga, siis võiksid tõsiselt kaaluda nõustamist, et oma enesehinnangut tõsta.

Sa pidid siis (või pead ka praegu) oma vanema eest hoolitsema

Olgu kas süütundest või pere ootustest, aga suurem osa meist tunneb oma vanemate ees kohusetunnet. Nemad ju su siia ilma tõid, see tähendab, et oled nende ees elu lõpuni võlglane? Ei. Dr Forwardi selgitusel on see taas märk toksilisest lapse-vanema suhtest, kui laps on sunnitud vanema eest hoolitsema. Austus vanemate suhtes ei tähenda, et järglane peaks selle pärast oma elu ohvriks tooma ja laskma end ära kasutada.

Vanem ignoreeris sinu emotsionaalseid vajadusi

Laste kasvatamine on väga tähtis töö ja selle juurde kuulub ka lapse emotsionaalsete vajaduste eest hoolitsemine. Kui lapse põhivajadused ei ole kaetud, siis ei oska ta tulevikus oma tunnetega toime tulla. Ja nagu õnnetust lapsepõlvest ei jääks väheks, võib toksiline vanem lapse elu mürgitada ka täiskasvanueas. Muidugi ei saa kõiki oma elumuresid vanemate süüks pidada, kuid täiskasvanuna on sul vähemalt võimalus nendega suhtlemine lõpetada, kui see sulle sugugi hästi ei mõju.

Sind on vaimselt ja/või füüsiliselt väärkoheldud

Igasugune vägivald on vale, olgu see füüsiline või vaimne. Eriti ränk on see aga siis, kui vägivallatsejaks on oma vanem, kes peaks lapsele pakkuma turvatunnet. Vägivalla mõju võib olla väga kahjulik ja kestev. Kuigi siinses nimekirjas võib kõike pidada vägivallaks, tasub neid siiski eraldi esile tõsta, et vaimset vägivalda paremini märgata.

Vanem ei taha, et sa oleksid iseseisev

Elu üks olulisim õppetund on see, kuidas jalad alla saada ja iseseisvat elu alustada. Psühholoog Jim Taylor on kirjutanud probleemist, mida paljud ei oska toksiliseks pidada – aga ka see on vale, kui vanem ei lase lapsest lahti. Vanem peaks andma lapsele usu, et ta saab endaga ise hakkama. Toksiline vanem ei paku oma lastele piisavalt vabadust, et nad saaksid oma piire katsetada ja iseseisvust õppida. See võib tulevikus saada väga raskeks probleemiks.

Vanem peab enda tundeid tähtsamaks kui sinu omi

Toksiline vanem peab oma tundeid alati lapse omadest tähtsamaks. Laps võib oma emotsionaalsed vajadused seetõttu alla suruda, et vanemal oleks parem. See ei ole terve lapse ja vanema vaheline suhe.

Te olete omadega puntras

Kui lapse ja vanema elu on liiga tihedalt läbi põimunud, siis ei teki lapsel õiget individuaalsustaju. Sellist suhtedünaamikat võib esineda erinevates eluetappides ja erineval kujul. Psühhoterapeut Ross Rosenberg toob näiteks olukorra, kus nartsissistlik ema kasutab oma kaassõltuvuses poja abivalmidust ära ja kutsub teda pidevalt endale appi. Ta teab, et poeg ei julgeks keelduda ja enda eest seista, seetõttu kestab see toksiline suhe aina edasi ning pojal pole võimalik ise pere luua või partneriga tervet suhet hoida. Sel juhul on väga oluline piirid ühiselt paika panna.

Su vanem ei tunnustanud sind

Tunnustusvajadus on väga inimlik ja igaüks tahab vahel tehtud töö eest kiita saada. Kui vanem last üldse ei kiida, järgneb sellele paratamatult pettumus, alaväärsustunne ja pidev tunnustusvajadus, mis jälitab last ka täiskasvanuikka.

Kui vanem põhjustab lapsele olulisi psühholoogilisi probleemi ja ei ole valmis lahendusi otsima, siis on vahel parem toksilise vanemaga suhtlemine täiesti lõpetada.

Allikas: Cheat Sheet