Perefirmasse tööle läinud naine: märkamatult on kõige suurem töökoormus just minu kaela lükatud

Foto: Wavebreakmedia ltd/PantherMedia/Scanpix

«Asusin tööle väikefirmasse, mida juhivad vend ja õde, mõlemad minu varasemast sõpruskonnast. Õde täidab tööl umbes samu ülesandeid mis mina, kuid ametinimetuselt, palgalt jne on nad mõlemad mu ülemused,» kirjeldab naine tööl hapuks läinud olukorda Perekeskus Sina ja Mina nõustamiskeskkonnas.

«Õde omanik ei ole, tema on palgatööline, firmat omab vend. Mure seisneb selles, et me mõlemad oleme töölepingu järgi kella 9-17ni tööl, üks asendab vajaduse korral teist. Viimasel ajal on kujunenud nii, et nädalas on vähemalt üks päev, kus ma olen üksi tööl,, samuti lahkub ta mis ajal vajalikuks peab. Mul ei keelata lahkuda kui vaja, aga muidugi ei saa ma minna ja tulla kui heaks arvan, minekuks pean tooma põhjenduse.

Mind häirib, et ma nii palju pean üksi tööl viibima, mis ei tähenda (olenevalt päevast) küll meeletut lisatööd, aga väsitab väga ära, sest siis on kaks telefoni ja kõik kliendid jäetud minu hooleks.

Ma olen kuidagi märkamatult võtnud enda õlule nii palju ülesandeid, et kui ka omaniku õde on tööl, teen siiski mina enamiku tööst. Millega muidu seletada, et ma istun lakkamatult töölaua taga vastates telefonile, kui samas temal on aega paar tundi lõunal olla ja kohvitada, tema telefon on siis jällegi mu hoole all.

Mind häirib ka see, et õe töölt puudutud päevad ei lähe haiguse alla – ta saab täies ulatuses palka, samas kui kuus on ca 4-6-7 vaba päeva lisaks. Mina üksioldud päevade eest lisaraha ei saa.

Ma ei oska kuidagi teha juttu, et asi ei ole niimoodi päris õige. Vennaga ei ole mõtet rääkida, sest igapäevatöös osaleb ta vähe ja kui varem on olnud tema poole pöördumist, siis ütleb ta alati, et tema ei tea, õde tegeleb asjaga. Või ei saagi midagi teha ja nii käibki?»

Vastab pereterapeut, Gordoni perekooli koolitaja Marge Vainre:

«Olete üsna keerulises olukorras. Seda juba üksnes seetõttu, et raske on ühitada sõpruskonda ja töösuhteid nii, et rollid omavahel konflikti ei satuks. Enamasti ongi oht selles, et kannatavad kas suhted või töötulemused. Lisaks veel omaniku seotus teie töökaaslase-ülemusega. Olukorras, mis teie vaatevinklist näib ebaõiglane, on raske enda eest seista kartmata juba ette, et õigus jääb firma omaniku õele.

Võimatu aga kindlasti ei ole ka sel juhul olukorda muuta. Ikka on nii, et kõik see, mida kirjeldate, saab jätkuda teie vaikival heakskiidul. Kui teie olete rahulolematu, siis ei maksa oodata, et ülemus märkaks ja lahendusi pakuks. Temale praegune olukord ju sobib. Kui teile mitte, siis on probleem teil ja ka vastutus enda heaolu eest seista on teil. 

Küllap on peamine raskus selles, kuidas probleemist teada anda nii, et risk suhteid pingestada oleks minimaalne. See on tüüpiline kehtestamist vajav olukord. Kehtestamine on edukas siis, kui saate probleemile lahenduse ja suhted pole rikutud. Kui väljendate end mina-keeles, ilma teist poolt ründamata, hinnanguid andmata, tema käitumist tõlgendamata, süüdistamata jne, räägite vaid mõjust endale, mil viisil olete häiritud, siis on tõenäolisem et teid võetakse tõsiselt.

Alustuseks tuleb valida ka sobiv aeg ja teha ka eelhäälestus. Andke teada, et soovite töökorralduse teemadel rääkida ja leidke koos sobiv aeg. Edasi on oluline jääda kehtestamise juurde, rääkides, millised olukorrad, käitumised on need, mis teid häirivad, tehes seda hinnanguvabalt: näiteks kui ma pean üksi mitu tundi olema kahe telefonile valmis vastama... / kui on palju kõnesid ja kliente ..../ kui ma pean tegema ületunde.../. Andke teada, kuidas see teie huve, heaolu kahjustab ja mida tunnete: näiteks: ei pea õigeks ületunde teha, olete mures, et ei saa kliente kvaliteetselt teenindada, tööülesanded kuhjuvad, olete ülekoormatud ja stressis, soovite kindlustunnet, et olete oma tööülesannetest õigesti aru saanud jne. Need on siiski vaid näited, küllap teate iseendast lähtuvalt paremini, milline on kohane sõnastus, et saaksite oma muret ja ootusi väljendada.

Küllap põhjustab ka selliselt viisil enda eest seismine pingelisust ja hea oleks valmis olla kuulata ära ka võimalikud vastulaused (aktiivne kuulamine) ning jõuda selleni, et mõlemad saaksite välja öelda oma arvamusi ja väljendada valmisolekut leida lahendusi, mis sobivad mõlemale. Seega on tähtis väljendada ka otseselt seda, et soovite töötada nii, et rahulolu ja rõõm oleks mõlemal. Kindlasti aitab koostöö õhkkonda luua ka see, kui väljendate ka rahulolu sellega, mis on hästi.

Kindlustunnet saaksite kehtestamise, kuulamise ja võitja-võitja meetodi lahendamiseks ka Th Gordoni raamatust «Tõhus juht», mis räägib nendest oskustest töösituatsioonides.

Meeldivaid töösuhteid ja rahulolu.»