«Selleks on vähe põhjendusi, miks me õpetame 2018. aastal Soomes ikka veel kehalist kasvatust poistele ja tüdrukutele eraldi,» edastab yle.fi spordipsühholoog dr Marja Kokkoneni sõnu.
Kokkonen on enda sõnul seni kuulnud vaid vanamoodsaid ja stereotüüpilistel arvamustel põhinevaid õigustusi, et poisid ja tüdrukud on füüsiliselt erinevad. Samuti usutakse, et kaks sugu on erinevad oma loomult ja iseloomuomaduste poolest. «Näiteks, et poisid on rohkem füüsilised ja tormakad ning ei ole rütmiliselt koordineeritud,» märgib Kokkonen.
Midagi sellist ei ole aga teaduslikult tõestatud. Soomes on väljakujunenud kord toetunud siiani peamiselt noorte seas tehtud küsitlustele. «Kui ma läheksin seitsmenda klassi kehalise kasvatuse tundi ja küsiksin neilt, kas nad tahaksid hakata koos poistega kehalises kasvatuses käima, siis ütleks enamik loomulikult «ei»,» lisab spordipsühholoog, kelle selgitusel on see kasvatuse tagajärg, sest poiste ja tüdrukute kehalise kasvatuse tunnid lüüakse Soomes lahku enamasti juba kolmandast klassist alates.
Soostereotüüpide pealesurumine varasest east alates
Spordipsühholoog Marja Kokkonenil on doktorikraad psühholoogias ja magistrikraad sporditeaduses. Tema eriala on arengu- ja spordipsühholoogia ning ta töötab Jyväskylä Ülikooli kehakultuuri- ja terviseteaduskonnas.
Dr Kokkoneni sõnul tugevdab laste sooline eraldamine noores eas aegunud arvamusi, et poisid on tugevamad, pikemad, julgemad ja agressiivsemad ning et nad naudivad rohkem kontaktsporti. Samal ajal jäetakse tüdrukutele mulje, et nemad peaksid tantsima, sest nad on poistest paindlikumad neil on parem rütmitaju ja nende liigutused on esteetiliselt sujuvamad. Teaduri selgitusel on koolis sugude kohta veel palju teisigi stereotüüpe, aga sellist soolist eraldamist mujal tundides ei näe. «Nagu näiteks, et tüdrukutel on parem keeletaju ja poisid oskavad rohkem matemaatikat,» toob ta veel näiteid soostereotüüpide kohta.