/nginx/o/2018/04/09/7766671t1hc016.jpg)
«Mul on probleem töökaaslasega. Me töötame erinevates sektorites, kuid peame igapäevaselt koostööd tegema. Leian end pidevalt olukorras, kus sisemiselt keen, kuid pean tegema head nägu. Põhiliseks probleemiks on see, et tema suhtlemismaneer on väga kriitiline,» kurdab naine Perekeskus Sina ja Mina nõustamiskeskkonnas.
«Kõigepealt räägib ta seda, mis kõik on halvasti ja et minu ideed on halvad jne, kuid teeb seda kõike väga peenelt. Ta ei ütle otse välja, et issand kui halb idee, vaid ta räägib vihjates. Sellega paneb ta mind ennast väga halvasti tundma. Kuid hiljem jõuame ikkagi selleni, et minu väljapakutu läheb töösse.»
Vastab psühholoog, Gordoni Perekooli koolitaja Vaike Kumari:
«Kriitiline suhtumine töökaaslaste poolt on muidugi ebameeldiv. Kirjutate, et kriitika on peenelt varjatud, kuid saan aru, et mõistate seda siiski. Siin võiks nüüd aktiivset ehk peegeldavat kuulamist kasutada. Kui teile on tehtud mõni märkus, siis peegeldagegi nt sarnaselt: «Kui ma sinust õigesti aru sain, siis sa väidad... (siia siis teiepoolne arusaam tema poolt öeldust)». Selline peegeldamine annab inimesele teada, kuidas teie tema jutust aru saite ja võimaluse öeldut täiendada.
Kui siiski tundub, et kriitika on liiga ülekohtune või läbimõtlemata, siis tuleks seda ka otse öelda. Andke kolmeosaline mina teade. Nt mulle ei meeldi, kui sa minuga läbiarutamata hakkad minu ettepanekuid kritiseerima. Lisaks võiks teha ettepaneku, millist käitumist teie ootate. Kas kolleeg võiks teile küsimusi esitada arusaamatute teemade kohta või muud sellist.
Praegu te lihtsalt omistate töökaaslasele negatiivseid omadusi, kuid ehk on tegemist kehva suhtlemisoskusega, mida võiksite aidata parandada. Positiivne suhtumine teie poolt parandab kindlasti teie töökliimat ja mõjub teile kõigile positiivselt.»
:format(webp)/nginx/o/2017/12/02/7369823t1h6af1.jpg)