/nginx/o/2021/09/26/14095012t1hd7db.jpg)
/nginx/o/2018/03/30/7737339t1he5a5.jpg)
Kas sina tead, mida sinu laps internetis teeb?
Üle poole vanematest nuhib internetis oma lapse järel (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
USA Michigani ülikooli korraldatud uuringu kohaselt loeb 61 protsenti vanematest oma teismeliste laste sotsiaalmeedia sõnumeid või postitusi.
Uuringust selgus, et 55 protsenti vanematest pöörab teismelise tegevusele sotsiaalmeedias eritähelepanu juhul, kui laps läheb peole. 39 protsenti vanematest vaatab peo ajal ka lapse asukohta. Uuringu kohaselt jälgivad emad isadest lapse tegemisi sotsiaalmeedias palju aktiivsemalt.
«Mida kindlasti tuleks vältida, on tehnoloogia, interneti, mõne keskkonna vms demoniseerimine (nutividinad teevad lolliks, internetikasutus hävitab su aju ja on üldse sama, mis heroiin jms),» ütleb psühholoog Kätlin Konstabel. «Ei tehnoloogia ega ükski vidin pole iseenesest paha, ikka on asi selles, kas neid mõistlikult kasutatakse. »
Tele2 Sirli Seliov sõnul on reeglid perekonniti erinevad. «Sõnumite või postituste lugemist peetakse ühes kodus privaatsuse rikkumiseks, kuid teises on vanematel kokkuleppel lapsega ka ligipääs viimase sotsiaalmeedia kontodele,» lisas Seliov.
«Kui lapsevanem puutub kokku sellega, et laps on näiteks Youtube’is või muus netikohas näinud midagi sobimatut ja mitteeakohast, on mõistlik viia end kohe kurssi võimalustega, kuidas lapse netisolekut turvalisemaks teha,» soovitab ka Konstabel. «Saab ju lapse piirata ligipääsu ja teavitada vastavat keskkonda kahtlasest sisust.»
Juba 2011. aastal selgus Tartu Ülikooli teadlaste poolt EU Kids Online uuringu raames läbi viidud küsitlusest, et 96 protsenti 9-16-aastastest Eesti lastest kasutab kodus interneti ja Norstati 2017. aasta suvel tehtud uuringu kohaselt kasutab 83 protsenti 9–14-aastastest Eesti lastest iga päev internetti.
Laste enda hinnangul ei tea enam kui kaks kolmandikku vanematest, mida nad internetis teevad ning Norstati uuringu kohaselt olid vaid 57 protsendil Eesti lastest interneti kasutamiseks mingid kodused reeglid.
“Vabaduse ja järelvaatamise vahel peaks olema tasakaal ning lastel peab jääma ruumi enda vigade tegemiseks. Mingid reeglid peaks aga kindlasti olema, sest lapsed kipuvad nutitelefoniga liiga palju aega veetma ning internetis varitsevad ka reaalsed ohud nagu pedofiilia või küberkiusamine. Lastele tuleb nende reeglite kehtestamist selgitada,” rääkis Seliov.
Seliov tõdes, et Eesti lastel on järjest enam tekkinud harjumus surfata telefoniga internetis ka siis, kui selleks otsest põhjust pole. Sama kinnitas ka EU Kids Online uuring, mille kohaselt on Eesti lapsed interneti liigkasutuse näitajate poolest Euroopas 1. kohal.