Tallinn Fashion Week meelitas Kultuurikatlasse saalitäite jagu kirglikke moesõpru. Oli ka põhjust – mitte kusagil mujal ei näe sellist vinget assortiid parimast kohalikust moeloomingust! Kantava kunstiga kostitati esmajoones naisi, kuid ka mehed ja lapsed said oma noosi. Viimastele oli sel kevadel lausa oma moepäev pühendatud. Arter noppis välja säravaimad etteasted moelavalt. Siin on Eesti moekunsti kevadine esikümme!
10 parimat Tallinn Fashion Weekil
1. Aldo Järvsoo
Oskust luua erakordne elamus vaid väheseid vahendeid kasutades võib nimetada geniaalsuseks. Tihti ei jätku loovhingel eneseusku, kiputakse liialt lihvima ja üle glasuurima ja idee vaagub disainikoorma all hinge. Aldo seda ei tee! Ta püsib filigraanselt maitse noateral. Minimalistlike futupruutide veetlust võimendasid veelgi Tanel Veenre peakatted. Flaami renessanss, katoliku sakraalkübarad ja digikunst kõige lummavamates ja fantaasiarikkamates eksperimentides. Aldo sõnul tuleneb värvivalik Eesti lipuvalgest ning on austusavaldus vabariigi sünnipäevale.
2. Triinu Pungits
Piire ületav originaalsus! Pungitsat teatakse laias maailmas igati õigustatult – temas on originaalsuse sädet ja paras annus pöörasust. Kudum võib olla lihtne kui suur soonik-sokk, Pungitsa käes saab temast mänguline meistriteos. Fantaasiaküllased varrukamängud, materjalikollaažid ja paras doos elutervet moehuumorit naelutas moepubliku vaatemängu jälgima sellises jäägitus keskendumises, et saalis valitses hauavaikus.
3. Monton
Montoni lustakad moespektaaklid on nagu kommipood moemaiale. Eduka moemärgi etenduselt eeldaks ehk midagi pragmaatilist, kuid juba mullune defilee tõestas, et Montonis fantaasiat vaka all ei hoita. Energiline, värske, hoogne ja originaalne etendus pildus üksteise järel lavale showpeace’e, mida moekirega natuurid ummisjalu kandma tormaks! Kahju kohe, et paljud on ainueksemplarid. Idee kaitsta kunsti kaudu väljasuremise ohus loomaliike väärib ekstra paid. Ja leemurid on armsad.
4. Beatrice Fenice
Eesti moekunsti esiekstsentrik Beatrice ei painuta end kunagi stiilipiiridesse ega ahista maitse-, harmoonia- või proportsioonireeglitega. Ülevoolav nii gammas, mustrimängus kui ka stilistikas, oli seekordne etteaste ka sarmikalt terviklik. Rännak mööda siiditees, läbi ajaloo ja tänapäeva, päikeselise helguse ja nukruse, võrgutavate ja mõtlike hetkede. Eriline jumestus, soengud ja stilistika astusid orgaanilises tervikus kõik ühte jalga, viimane kui efekt oli põhjendatud ja osa loost.