Raseduse ajal reisimine on üks tihti esinev teema, millega ämmaemanda nõuandetelefoni 12252 poole pöördutakse. Ämmaemand Triinu Adlas kirjutas kõik lahti, et vastata põhilistele küsimustele.
Ämmaemand annab nõu, millega peab rasedana reisides arvestama
Raseduse ajal reisimine on tänapäeval tavaline ja seda tehakse väga palju. Kui naise rasedus on kulgenud komplikatsioonideta ja tal ei ole kaasuvaid terviseriske, siis on reisimine, sh lennukiga reisimine, raseduse ajal ohutu. Parim aeg rasedana reisimiseks on raseduse teisel trimestril, mil enesetunne on tavaliselt kõige parem. Selleks ajaks on esimeste kuude võimalikud vaevused möödunud ja raseduse katkemise oht väike, ent suur kõht ei tee enesetunnet veel ebamugavaks ning keha suudab muutustega hästi kohaneda. Rasedana reisi planeerides tuleks aga arvestada välismaale reisimisel ette tulla võivaid probleeme ning uurida reisi sihtkohas pakutava arstiabi võimalusi.
Auto, bussi ja rongiga reisimine on raseduse ajal üldjuhul igati ohutu. Väga pikka aega kestvaid reise tasuks siiski vältida, sest pikk ühes asendis istumine põhjustab ebamugavust ja jalgade turset. Samuti võib pikaaegne fikseeritud asend, verevoolu aeglustumine jalaveenides ja istmeserva surve lihastele tõsta riski venoosse trombemboolia tekkeks. Selle vältimiseks tasub pikema autoreisi korral teha iga kahe tunni tagant sirutuspaus. Autoga reisimisel tuleb kasutada kolmepunkti kinnitusega turvavööd, mis väldib turvavöö kulgemist üle kõhu. Ka bussiga reisides tuleb alati kinnitada turvavöö. Laevareisil võib ette tulla iiveldust ja oksendamist.
Ka raseduse ajal lennukiga reisimiseks on parim aeg raseduse teine trimester ehk 16.-28. rasedusnädalal. Esimesel trimestril on oht raseduse katkemiseks rõhuvahede tõttu suur, kolmandal trimestril võib aga rõhkude vahetumine esile kutsuda enneaegse sünnituse. Alates 36. rasedusnädalast ei luba enamik lennufirmasid rasedaid enam lennukisse, mitmikraseduse puhul peale 32. rasedusnädalat. Enamik lennufirmasid nõuab alates 28. rasedusnädalast lendamiseks arstitõendit selle kohta, et rasedus on kulgenud normaalselt, kuid see aeg võib erinevatel lennufirmadel varieeruda. Enne reisi tuleks see info kindlasti lennufirmalt üle täpsustada, enamasti on vastav info kirjas ka lennufirma koduleheküljel.
Arvesta ohtudega
Enne lennureisi planeerimist raseduse ajal tuleks kindlasti reisi ohutuse suhtes konsulteerida oma naistearsti või ämmaemandaga. Pikkade lendude puhul, mis kestavad rohkem kui neli tundi, on suurenenud venoosse trombemboolia tekke risk, millele rasedus on lisanduvaks riskifaktoriks. Lendamisel on õhurõhk madal ning seetõttu organismi vere hapnikusisaldus tavalisest madalam, mis põhjustab hüübimisfaktorite aktivatsiooni. Raseduse ajal lendamine on vastunäidustatud, kui naisel esineb kõrgenenud risk tromboosi tekkeks või on varasemalt tromboosi esinenud. Samuti ei tohiks lennureisi planeerida, kui on diagnoositud raseduse katkemise oht või enneaegse sünnituse oht, platsenta asetsuse häired, preeklampsia või kahtlus sellele. Lennureisi ei soovitata raseduse ajal ka naistele, kellel esineb kahtlus loote kasvupeetusele või tal on esinenud raseduse ajal verejookse. Samuti juhul, kui naisel esineb kaasuvaid haiguseid, nagu raskekujuline aneemia, tõsine südame- või kopsuhaigus. Kindlasti peaks rase oma ämmaemandaga läbi arutama kõik võimalikud ohud ja riskid, mis võivad seoses lendamisega ette tulla, millised meditsiinivõimalused on reisi sihtriigis olemas ja kas lennukiga lendamine võiks põhjustada täiendavalt mingeid terviseprobleeme. Kui lähisugulastel on esinenud venoosset trombembooliat, tasub rasedana lennureisi planeerides pöörduda konsultatsiooniks spetsiaalsesse tromboosikabinetti, mis tegutsevad Ida-Tallinna Keskhaiglas ja Põhja-Eesti Regionaalhaiglas.
Lennureisi ajal võib esineda jalgade turset, nina- ja kõrvaprobleeme ning iiveldust. Organismi veevajaduse rahuldamiseks tuleb lennureisi ajal juua palju vett, sest lennuki salongis on kuiv õhk. Samuti aitab joomine ja sage neelatamine leevendada õhku tõusmisel ja maandumisel rõhuvahest tekkivat kõrvade lukkuminekut. Reisi ajal tuleb vältida suure naatriumisisaldusega suupisteid ja toitusid, mis võivad põhjustada veepeetust ja turseid. Kindlasti ei tohi lennu ajal tarbida alkohoolseid või kofeiini sisaldavaid jooke.
Panusta mugavusele
Lennureisi ajaks tuleks riietuda võimalikult mugavalt avaratesse rõivastesse ja kanda mugavaid jalanõusid. Jalanõud peavad olema madala kontsaga ja avarad. Tursete vältimiseks jalgadel oleks hea tõsta jalad kõrgemale ning tromboosiohu vältimiseks võiks iga poole tunni tagant teha vahekäigus väike jalutuskäik. Lennupileti broneerimisel tuleks raseduse ajal valida endale vahekäigupoolne istekoht, see võimaldab paremini jalgu sirutada ja vahekäigus kõndida. Jalgade vereringe parandamiseks võiks aeg-ajalt teha jalgadega pöiaringe ning sirutada säärelihaseid. Sobivaid harjutusi jalgadele saab vaadata siit!
Üle 4-tunnistel lennureisidel soovitatakse rasedatel tromboosiohu vältimiseks kanda spetsiaalseid kompressioonsukki või –põlvikuid (survega 15-30 mm/Hg). Samuti soovitatakse rasedatel järjest üle 4 tunni kestvate lendude puhul tromboosiohu vältimiseks teha enne väljalendu ühekordne madalmolekulaarse hepariini (Clexane) süst. Otsustamaks, kas see süst on vajalik, tuleb konsulteerida oma naistearstiga, kes saab vajadusel ka vastava retsepti väljastada või pöörduda riski hindamiseks ja nõustamiseks tromboosikabinetti. Ravimit süstitakse ühekordselt kõhunaha alla enne reisi ja enne tagasilendu. Verevedeldaja vähendab oluliselt trombi tekkeriski, kuid absoluutset kaitset ei saa garanteerida ka selle abil.
Vaatamata komplikatsioonideta kulgenud rasedusele võib reisil alati ette tulla ootamatuid olukordi, mille puhul võib olla vajadus arstiabi järele. Selle tarbeks tuleb oma tavalisele reisikindlustuspaketile lisada raseda reisija lisakaitse, mida mõned kindlustusseltsid pakuvad. Sel juhul pakub enamik kindlustusseltse kaitset reisil juhtunud ootamatute rasedusest tingitud komplikatsioonide korral, kui ei ole täitunud 28. rasedusnädal. Paljud kindlustusseltsid pakuvad abi erakorralise arstiabi saamiseks, kuid ei kaitse enneaegse sünnituse puhul. Summa ulatus abi saamiseks on piiratud. Euroopa Liidu liikmesriikides reisides on õigus Euroopa ravikindlustuskaardi esitamisel saada reisi ajal tekkinud terviseprobleemi korral vajaminevat arstiabi võrdsetel tingimustel selles riigis elavate kindlustatud inimestega. Vajamineva arstiabi alla kuuluvad ka erakorraliselt tekkinud rasedusega seotud probleemid ja sünnitamine teises riigis.
Mida kaasa võtta?
Reisile on vajalik kaasa võtta oma rasedakaart ja Euroopa Liidu liikmesriikides reisides Euroopa ravikindlustuskaart. Kui naisele on raseduse ajal või pidevaks kasutamiseks määratud mingeid ravimeid, siis ei tohi reisile minnes maha unustada ka neid. Pagasisse tuleks varuda ka ravimeid ootamatute olukordade puhuks, nt Smecta pulbrid või söetabletid kõhulahtisuse korral kasutamiseks, paratsetamooli tabletid peavalu leevendamiseks või palaviku alandamiseks, Microlax kõhukinnisuse leevendamiseks ja ingveri tabletid iivelduse leevendamiseks. Sagedasemad probleemid, mis võivad rasedatel reisil olles ilmneda, on väsimus, peavalu, kuumarabandus, seedehäired, kõhukinnisus- või lahtisus, sagenenud urineerimine ning tursed jalgadel. Tursete leevendamiseks jalgadel tasub reisile kaasa võtta mentooli või aaloed sisaldav jahutav geel.
Raseduse ajal reisi planeerides tuleks vältida sihtkohti, kus on piiratud võimalused vajadusel arstiabi saamiseks. Vältima peaks ka reisimist riikidesse, kus on suur risk nakatuda Zika viirusesse või malaariasse. Nende hulka kuuluvad enamik Aafrika ja Aasia riike ning Kesk- ja Lõuna-Ameerika riigid. Läbi tuleks mõelda ka vaktsineerimise vajadus sihtkohariigis levivate võimalike haiguste suhtes. Kuna raseduse ajal on vastunäidustatud vaktsineerimine nõrgestatud elusviirust sisaldavate vaktsiinidega, siis võiks eksootilistesse riikidesse reisida sooviv naine olla nende haiguste vastu vaktsineeritud juba enne rasedust.
Reisil olles ja eriti eksootilistesse kohtadesse reisides tuleb vältida saastatud vee ja toidu tarbimist. Süüa tohib ainult korralikult läbiküpsetatud liha ja tarbida pastöriseeritud piimatooteid. See aitab vältida kõhulahtisust, toksoplasmoosi või listerioosi nakatumist ja toidumürgitust, mis võivad tekitada tõsiseid probleeme. Joogiks võib tarbida üksnes pudelivett või keedetud vett. Eksootilistesse piirkondadesse reisimisel on oluline kaitsta ennast sääsehammustuste eest ning kasutada selleks spetsiaalseid sääsetõrjevahendeid.