/nginx/o/2018/03/27/7729851t1h377d.jpg)
Kas jääda lapsega pikemaks koju või naasta tööle enne hoolduspuhkuse lõppu? Selle küsimusega puutuvad kokku paljud noored emad. Õiget vastust ehk ei olegi. Kõik sõltub vanema soovidest ja südikusest, tugevast tugisüsteemist ning töökorralduse võimalustest, kirjutab Kristina Gorbunova.
Kui last ootasin, küsisid kolleegid tihti, kui kiiresti tööle tagasi tulen ja kas plaanin kõik kolm aastat kodus veeta. Algul mulle tundus, et jah – ma tahangi pikemalt oma lapsega olla – ega kujutanud ette, kuidas temast isegi paar tundi eemal olen. Kuid lapse kasvades hakkas tööle naasmine aina mõistlikuma ideena tunduma. Pealegi on see tänapäeval täiesti tavapärane.
Otsus ei sünni üle öö
Plaan tööle tagasi minna ei sündinud uisapäisa – see oli kaalutletud ja läbitöötatud otsus. Rolli mängis mitu tegurit – esiteks tundsin, et nii mina kui ka laps vajame sotsialiseerumist. Teiseks tekkis mul lapse päevaune ajal, õhtuti ja nädalavahetustel vaba aega, kuna tema une- ja toitmisrežiim oli paigas. Ma ei tahtnud enam samal ajal magada, raamatuid lugeda või seebiseriaale vaadata. Hakkasin mõtlema, kuidas aega efektiivsemalt kasutada. Läksin trenni, kuid tundsin, et midagi on ikka veel puudu. Aju ihkas mõtlemistööd ja vajasin eneseteostust ka väljaspool kodu ehk tööl.
Kuna see mõte ei kadunud, otsustasin uurida võimalusi, kuidas lapse kõrvalt töötada saaksin. Mõistagi on see suur otsus ja peale minu puudutab veel ju ka pereliikmeid ja sugulasi, samuti peab saavutama kokkuleppe tööandjaga. Pidasin nõu abikaasaga. Minu jaoks oli oluline, et saaksin piisavalt lapsega koos olla, tegeleda aktiivselt tema kasvatamise ja harimisega. Aga teisest küljest ei tohi ka ennast ära unustada! Lapsel peab olema õnnelik ema, kes tegeleks ka enda arendamisega ja kasutaks vaba aega efektiivselt.
Tugisüsteem paika
Lisaks suurele tahtele peab enne otsuse lõplikku langetamist ka läbi mõtlema, kuidas elukorraldus tööle naastes välja nägema hakkab. Toimiva süsteemita on see võimatu. Pere- ja lähedaste toetus on ülioluline. Seetõttu keerles mul peas hulk küsimusi. Kas ja kes hoiab last, kui on vaja näiteks kontoris tööd teha või kui esineb ootamatusi (laps jääb haigeks). Kes saab lapsega tegeleda siis, kui mõlemad vanemad on tööl? Need küsimused vajavad vastust juba enne tööle asumist.
Muidugi ei saa kõike lõpuni selgeks mõelda, kuid siis peab alati olema variant B ning julgus ja ettevõtlikkust kiirelt reageerida, et olukord lahendada. Kui laps hakkab käima lastehoius, on tööle naasmine kindlasti lihtsam, kuid ei ole võimatu ka siis, kui teda veel lasteaeda viia ei saa.
Tööandja ja vanem peavad teineteist mõistma
Kui kodune elukorraldus on paigas, sõltub palju ka kokkuleppest tööandjaga. Noorele emale on tähtis, et tööandja päriselt toetaks laste kõrvalt töötamist, oleks paindlik ja vastutulelik, et teha vähemal või rohkemal määral tööd distantsilt või endale sobival ajal. Naine ei peaks tundma ennast ebamugavalt, kui teda ei ole viiel tööpäeval nädalas kontoris ega tõestama teistele, et ta ka tegelikult kodus tööd teeb. Selleks on vaja konkreetselt kokku leppida mõlemapoolsed ootused, eesmärgid, tööülesanded ja tähtajad. Siis on kõigil tööst samasugune ülevaade. Samuti on vaja läbi mõelda, millised on töötingimused ja kas ülesandeid saab edukalt täita ka kontorist väljaspool. Kas olemas on vajalikud töövahendid nagu arvuti, telefon, mobiilne internet, kuidas pääseb ligi programmidele ja failidele.
Minu töökohustused ei nõua õnneks kellast kellani kohalviibimist ja saan tööd teha edukalt ka kodukontoris. Kuigi nüüd töötan juba täiskohaga, siis alustasin osalise koormusega ja olin kontoris vastavalt vajadusele, umbes üks-kaks korda nädalas, kas pool või terve päeva. Olen alati telefoni teel kättesaadav. Kõige tähtsam on tulemus – et kokkulepitud asjad oleks tehtud kokkulepitud ajaks. Seda meelt on ka minu tööandja.
Innustan ja julgustan noori emasid, kel on sarnane eneseteostuse soov peast läbi käinud, mõtet kaaluma ja ennast proovile panema. Minu kogemus näitab, et abikaasaga koos planeerides ja läbi arutades annab kõike ilusasti sättida, nii et kõik pereliikmed on õnnelikud.
Loo autor töötab Elisa teeninduskvaliteedi juhina.