Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Suguhaigused, mille vastu kondoom ei kaitse

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Foto: Craig Robinson/PantherMedia/Scapix

Me kõik teame, et uue partneriga seksides tuleb ilmtingimata kasutada kondoomi, sest teised rasestumisvastased vahendid (spiraalid, pillid jms) ei kaitse sugulisel teel levivate haiguste vastu. Kuid kas teadsid, et kõigi haiguste eest ei kaitse ka kondoom?

Esiteks, kondoomi kasutamine küll vähendab kõigi suguhaiguste edasikandumise tõenäosust, kuid ei välista seda, kirjutab Emmede Klubi

Teiseks, enim kaitseb kondoom nende suguhaiguste eest, mis levivad kehavedelike kaudu – klamüüdia, gonorröa, HIV ja HPV. Ettevaatlik tuleb siiski olla, kuna need haigused võivad teoreetiliselt levida ka siis, kui kondoom pannakse küll peale, aga alles ejakulatsiooni ajaks, samas penetratsioon ja intiimne eelmäng toimuvad varasemalt ilma kondoomita.

Kolmandaks, kondoom üksi ei ole efektiivseks kaitseks nende suguelundeid hõlmavate haiguste vastu, mis levivad nahk-naha kontakti teel – näiteks herpes, kondüloomid, molluskid.

Kuidas end siis nende haiguste eest kaitsta? Esiteks, nende esinemine genitaalidel on tihti selgelt silmaga nähtav. Kui märkad ville või haavandeid, siis ütle ei. Teiseks... Tegelikult oleks vastutustundlik seksuaaltervise temaatika uue partneriga enne vahekorda astumist läbi arutada. Näiteks - kuigi tõenäosus on väiksem, võib partner, kellel on genitaalherpes kehas olemas, anda haiguse edasi ka siis, kui tal endal parasjagu villikesi ega haavandeid ei esine. 

Tagasi üles