Eesti mehed paljastavad: mida salapärasem naine, seda seksikam

Foto: Pixabay

Iidne suhtetarkus: mehed tahavad jahtida ja naised peavad neile selleks võimaluse andma. Kuid kas see on ka aastal 2018 nii? Või ehk oleme ühiskonnana jõudnud sinna punkti, kus on normaalne oma tundeid ja soove väljendada täpselt sellistena nagu need on?

Küsisime Eesti meeste käest, mida nemad asjast arvavad. Kas salapärane naine on atraktiivsem või ei?

Mikk (27): «Salapärane naine võib olla ka ju otsekohene. Mina eelistan igatahes otsekohesust, seda mitte ainult naiste puhul. Aga salapärasus on mingis koguses lahe, sest see oleks ka nõme, kui kohe lobiseks endast kõik välja. Otsekohesus on omaette väärtus, paljud ei julge oma arvamust avaldada. Kuna ma olen ise selline inimene, et kui miski ei meeldi, siis ütlen selle kohe välja, hindan ma sama omadust ka teistes inimestes.»

Risto (36): «Salapärane naine on huvitavam, sest inimene on loomult uudishimulik, ja salapära toidab seda uudishimu, jätab ruumi kujutlusvõimele. Mingil määral käib kättesaamatu mängimine sinna alla, aga üldiselt toidab see juba mehe teist kirge - jahtimist. Siis tuleb lõpuks see, et the chase is better than the catch. Paljudele lihtsalt meeldib kassi-hiire mäng. Isiklikult olen konkreetsem - tahad või ei taha ja jutul lõpp. Aga salapära võiks ikka olla!»

Kaido (32): «Suhe võib olla puhtalt tööalane ja siis on avameelsus ehk teatud piirini ootuspärane. Kuid siiski, ma ei oskaks usaldada inimest (ei meest ega naist), kes ise kohe «kõik letti laob». Tal peaks olema hirm või kompleks, et teda ei usaldata. Äkki on ta selleks põhjust andnud? Isiklikumat laadi suhete loomises on salapära kohustuslik. Teineteise leidmine ja avastamine hoiab suhet üleval, võimaldab ka muutuda oma puudustesse korrektuure tehes. Suhe ei saa olla valmis ja mugav ning vähemalt mulle ei pakuks eriti põnevust. Olen selles osas see, kes ise juppidest autot-mootorratast kokku sooviks panna, natuke putitada pidevalt, mitte ostes valmis produkti - viimane variant on ju ühest küljest küll mugav, aga teisalt ei vasta kunagi päris ootustele.»

Vello (33): «Salapära on minu arvates siis okei, kui see puudutab üksteisele tehtavaid üllatusi. Näiteks, kui naine ütleb ühel hetkel, et lähme välja sööma, aga hoiab saladuses, kuhu täpselt minek on. Suhetes eelistan siiski avameelsust ja ausust. Igasugused mängud sel rindel tüütavad lõpuks ära.»

Andrus (38): «Suhte alguses on salapära täiesti normaalne nähtus, aga ma olen aru saanud, et see tekib pigem naturaalselt - kumbki osapool ei peaks selle nimel eraldi pingutama. See on nauditav ainult siis kui ei ole sunnitud. Olen ise piisavalt hea inimeste lugeja ja saan tavaliselt kohe aru, kui keegi mingilgi määral võlts on ja see omadus muudab naise minu jaoks vastupidiselt täiesti ebaatraktiivseks. Kui olen ise suhtesse panustamas, siis teen seda alati sajaprotsendilise avatusega ja eeldan, et saan sama ka vastu.»

Ivar (25): «Minu meelest on salapära kindla naise iseloomus kinni - see kas on või ei ole ja kunstlikult tekitatud salapära ei ole nauditav salapära, vaid eemaletõukav näitlemine. Tahan ikka armuda inimesesse, kes on tema ise ja no kui ta ei ole parasjagu maailma kõige salapärasem naine, siis järelikult pole see positiivsest teadmatusest tekitatud rush minu jaoks ilmselt kõige olulisem.»