:format(webp)/nginx/o/2017/12/02/7369823t1h6af1.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/03/21/7706959t1h1ebb.jpg)
Iga lastevaheline mürgel ei ole päris kaklus, mida tuleks kiiresti lahutama hakata. Seni, kuni keegi ei saa haiget, on müramine lastele mitmel põhjusel väga hea.
Miks on müramine lastele kasulik?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Müramine rahustab last ja tuleb kasuks aju arengule
Dr Anthony T. DeBenedet ja dr Lawrence J. Cohen on kirjutanud, et müramine soodustab lähedasi suhteid, arendab lapse probleemilahendusoskusi, toetab enesekindluse kasvu ja palju muud, edastab Pure Wow. Peale selle, et madistamine kulutab suure hulga energiat ja väsitab keha, stimuleerib see neurogeneesi aju struktuurides, mis vastutavad mälu, õppimisvõime, keele ja loogika eest. Uuringud on isegi näidanud, et lapsed, kel lastakse kodus mürada, saavad koolis paremini hakkama.
Müramine arendab laste sotsiaalseid oskuseid
Omavaheline mürgeldamine õpetab lastele, millel tuleb end tagasi hoida ja mis tunne on oma impulsse kontrollida («Ma võiksin teda näkku lüüa, aga ma teen talle selle asemel karukalli»). Tänu õpetlikele mängulistele olukordadele suudavad nad ennast paremini kontrollida ka päris konfliktides. Täiskasvanu juhendamisel saavad sellist enesekontrolli õppida ka hüperaktiivsed lapsed. Teise näoilmete ja muude mitteverbaalsete signaalide tõlgendamine käib mängu juurde ja arendab emotsionaalset intelligentsi.
Müramine teeb lapsed lähedasemaks
Tunnete keel kipub just poistele justkui võõrkeeleks jääma. Füüsiline kontakt õe-venna, isa-ema või sõbraga teeb suhted lähedasemaks, ilma et keegi peaks sõnagi ütlema. Oma rolli mängivad tugevama sideme loomises müramisel vallanduvad hormoonid.
Müramine õpetab koostööd
Parimad läbirääkijad ja meeskonnamängudes osalejad on lapsed, kes on füüsiliselt aktiivsed. Võitlusmängudes ründavad ja kaitsevad lapsed enamasti kordamööda, igaüks saab vahel elu eest joosta. Kui mängus on rohkem lapsi, mõeldakse välja omad reeglid ja neis lepitakse koos kokku. Kuna lastel tuleb intuitiivselt tajuda mängukaaslaste kavatsusi ning eristada mängulisust päris vihast, siis ei muutu mängud reeglina vägivaldseks. Tavaliselt mängivad lapsed läbi tsükli, mis algab rahulikult, kulmineerub suuremaks märuliks ning pärast seda lapsed rahunevad.
Ideaalis ei tohiks laste mängu sekkuda, et nad saaks selle lõpuni mängida. Kui aga vanemal on müramist kõrvalt väga raske vaadata ja tekib kahtlus, et keegi saab viga, võiks küsida näiteks: «Kas kõigil on lõbus?» Kui jah, siis tasub neid usaldada.