Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

VIDEO: Külma veega poole nooremaks?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
  • Taliujumise maailmameistrivõistlused Tallinnas pakkusid väga käredaid elamusi.
  • Kuidas olla terve, stressivaba ja näha oma east poole noorem välja?
  • Teeme tutvust jääkülma ekstreemspordiga.

Sinised ninad ja kõrvuni suud – kes need on? Ei, smurfid on vale vastus. Veel vihjeid: see seltskond pole kunagi haige, neil pole stressi, nad näevad oma east poole nooremad välja ja püsivad pingutuseta heas vormis. Ahaa – need on taliujujad!

Äsja Eestis toimunud taliujumise maailmameistrivõistlustele saabus kokku 1500 vaprat võistlejat 41 riigist. Arter võttis samuti võistlusest osa. Ja sai šoki.

«Võta riided seljast!» kaigub vali käsklus läbi ruupori. Seisan admiraliteedibasseini peal hõljuval ujuvsillal ja püüan kibekähku hommikumantlist välja pugeda. Publik huilgab rõõmsalt ja elab igati kaasa – kümne startija ühisstriptiis on kahtlemata lustakas vaatemäng. Mõni teeb sooja, hüppab kohapeal või laperdab kätega nagu veskitiibadega. Mina ei mõista midagi teha, püüan lihtsalt pihta saada, mis toimub. See on mu elu esimene taliujumise MM.

Ausalt öeldes olen 25meetrise distantsi nullkraadises vees varem läbinud vaid korra – et teada saada, on see minu puhul üldse võimalik. Külm vesi tegi minusuguse kobaga koostööd küll, välja ei visanud ja alla ei neelanud. Niisiis tasub sihtida kõrgemale. Ja siin ma nüüd olen – elevil ja uue elamuse jahil!

Tere, talv! Üks joob jopesse pakituna tulist teed, teine valmistub bikiinides külma merre kargama.
Tere, talv! Üks joob jopesse pakituna tulist teed, teine valmistub bikiinides külma merre kargama. Foto: Madis Sinivee

«Mine vette!» Väga hea, ronin basseini enne, kui jõuan mõtlema hakata, ega nullkraadine vesi viimati külm ei ole. Tundub täitsa hea. Aga tõtt-öelda on seal nii palju muud, mis mu tähelepanu köidab, et külm ei tule isegi pähe mitte! Adrenaliin on teadagi hea kütus ka. Valmistume veel hetke ja juba kõlabki stardisireen. Mingi plahvatusliku paigaltvõtuga, nagu teevad mu kallid kaasvõistlejad, mina sel korral veel toime ei tule. Pigem loivan tasapisi liikuma nagu sanatooriumis viibiv hüljes. «Kristina, Kristina! Hop-hop-hop!» röögivad pealtvaatajad. Olen täielikus hämmingus. Kust nad teavad mind? Kuidas inimesed nii kõva kisa teha suudavad?

Taliujumise MMi, publik elas võistlejatele kõrvulukustava kisaga kaasa ning andis veesolijatele lausa tuntavalt hoogu juurde.
Taliujumise MMi, publik elas võistlejatele kõrvulukustava kisaga kaasa ning andis veesolijatele lausa tuntavalt hoogu juurde. Foto: Sander Ilvest

Esiteks pole ma mingi sportlane, vaid tulin siia tegema ajakirjanduslikku eksperimenti. Nimed hõigati küll äsja välja, kuid selline publiku toetus on siiski paras šokk. Egas midagi, tuleb loivad kõhu alt välja sirutada ja elu eest valu anda. Rinnuliujumine on võrdlemisi aeglane stiil, nii püüan suure osa stardikaaslastest kenasti kinni ja teen alguse kohmerdamised tasa. Mulle on saavutus juba see, kui ma viimaseks ei jää! Hiljem selgub, et olen 25 meetri rinnuliujumises oma vanuseklassis maailma 24. naine – pole ju viga. Ja ma tean, kui palju enamaks mul tegelikult purakat jätkuks, kui tegeleks alaga pikemalt ja pühendunumalt.

Elu esimene taliujumise MM nullkraadises vees. Start oli küll uimane nagu sanatooriumis viibival hülgel, aga tänu publiku ergutamisele sain viimaks siiski hoo sisse. Hiljem selgus, et olen 25 m rinnuliujumises oma vanuseklassis maailma 24. naine – pole vigagi!
Elu esimene taliujumise MM nullkraadises vees. Start oli küll uimane nagu sanatooriumis viibival hülgel, aga tänu publiku ergutamisele sain viimaks siiski hoo sisse. Hiljem selgus, et olen 25 m rinnuliujumises oma vanuseklassis maailma 24. naine – pole vigagi! Foto: Madis Sinivee

Rada saab väga ruttu otsa ja külm ei jõuagi hakata. Karastav vesi mõjub pigem virgutava energialaenguna. Kui veest välja ronin, suplen rasvases rahulolus. Küllap on see lihtsalt keemiline reaktsioon kehas, mille vallandab šokk külmast veest, pingelangusest ja eneseületuse rõõmust. Kiljun ja kargan, eufoorialaeng rullib üle minu sellise hooga, nagu oleksin kõvasti pilves. Naturaalne narkootikum on külm vesi päris kindlasti, sest vaata vasakule või paremale – igal pool on osalejatel suud kõrvuni ja silmad säravad. Ninad on küll punased, lillad või vahel suisa sinised. Ilmselgelt see rahvas siin paradiisisaare soojadest voogudest ei tule, aga see just ongi asja tuum. Kui mängus pole ekstreemsust, pole ka pingelangust, emotsioonideskaala jääb poole lahjemaks.

Taliujumise MM seltskond jaguneb kahes – tõsised sportlased silikoonmütsides ja elamuse jahile tulnud harrastajad lustakates kostüümides. Vees annavade kõik endast parima.
Taliujumise MM seltskond jaguneb kahes – tõsised sportlased silikoonmütsides ja elamuse jahile tulnud harrastajad lustakates kostüümides. Vees annavade kõik endast parima. Foto: Sander Ilvest

Rõõmsad sportlased 41 riigist

Täiesti võõrad inimesed löövad mulle ülevoolava emotsionaalsusega patsu ja soovivad õnne. Tundub, et need hullud mu kõrval, kes südatalvel jääauku ujuma ronivad, on mulle omamoodi vennad ja õed.

«Taliujumine on andnud mulle sõbrad üle terve maailma,» ütleb veendunult ka tänavuse taliujumise MMi peakorraldaja Hannes Viherpuu. «Eesti taliujumine on jõudnud tasemele, mis on ka maailmas arvestatav. Tase on ülikõva! Tallinna taliujumiskeskuse MTÜ eestvedamisel oleme aastaid Eesti meistrivõistlusi korraldanud, ja sel aastal on au olla maailmameistrivõistluste peakorraldaja – see on nagu maasikas koogil senise töö eest.»

Mees pole vaid ettevõtmise hing, vaid ka ise kirglik taliujuja, kes võttis osa õige mitmest stardist. «Mind ei huvita koht, vaid uus elamus. Eneseületuse rõõm, mis selle ekstreemse spordialaga kaasas käib,» räägib ta. «Mu poeg Rihard on tipptasemel ujuja, võistles 14 aastasena 15–19 vanusegrupis ja tuli pronksile. Siis oli küll hea tunne talle õnne soovida.»

Taliujumise ekstreemsed rõõmud – teispool paadisilda loksuvad meres jäälahmakad ja mõni meeter eemal toimuvad samas vees võistlused. Publikut kogunes kaile kaasa elama arvukas ja lärmakas rahvusvaheline seltskond.
Taliujumise ekstreemsed rõõmud – teispool paadisilda loksuvad meres jäälahmakad ja mõni meeter eemal toimuvad samas vees võistlused. Publikut kogunes kaile kaasa elama arvukas ja lärmakas rahvusvaheline seltskond. Foto: Sander Ilvest

Taliujumisusku on kirega asja juures olev korraldaja pööranud pea kogu pere, ka naine võttis väljakutse vastu ning osales maailmameistrivõistlustel.

Taliujujaid saabus võistlustele igas eas ja kaalus. Lõviosa sportlastest oli kohale tulnud külmematest maadest: Venemaalt, Soomest, Saksamaalt, Valgevenest, Tšehhist ja Poolast. Kuid külm ei kohutanud ka soojade maade elanikke. «Meil pole isegi lund ja vesi on alati soe – see siin on meile tõeline eksootika!» hõiskas Jorge Villalobos Tšiilist. Sportlasi osales ka näiteks Argentiinast ja Mongooliast.

Hiinas on taliujumine ülipopulaarne, üle miljoni harrastaja. Kui ala peaks imeväel pääsema Pekingi taliolümpiamängude programmi, oleks Eesti medaliväljavaated ülihead.

«Oleme käinud Hiinas võistlemas ja see on natuke teistsugune riik kui Eesti,» lisab Tallinna taliujumiskeskuse teine eestvedaja ja tänavuse MM tehnikadirektor Aivar Rosenberg muiates. «Kui suur juht ikka käsib, siis rahvas läheb külma vette. Venemaal ja Valgevenes on samamoodi. Eks riigi tervishoiukulutusi vähendab see kindlasti. 4000 inimest stardis pole neis riikides mingi ime.»

Taliujumise MM, pärast jääkülma vett saab karata tulikuuma tünni.
Taliujumise MM, pärast jääkülma vett saab karata tulikuuma tünni. Foto: Madis Sinivee

Saun alles pärast ujumist

Pärast külmast veest väljatulemist tundub talveilm paitavalt pehme. Eks see ole adrenaliinikokteil, mis vere keema paneb. «See tunne on petlik, nii et peab kindlasti sooja minema,» õpetab Egert Paat, kes on taliujumisega tegelenud juba 12 aastat ja tuli seekord 25 m vabatehnika sprindis pronksikohale. Egerti sõnul piisab heaks terviseks, kui kord nädalas külma merre minna, kolm korda nädalas läheb aga arvesse juba treeninguna, mis ka arendab ja parandab vormi. Samas hoiatab sportlane sagedaste vigade eest, mida taliujumises tehakse.

«Levinud viga on minna jääauku kuumast saunast ja suure jooksuga, siis veel hüpatakse sumaki vette. Ma saan aru, et see on vaimselt kergem ja tundub mugavam, aga tegelikult on ohtlik!» hoiatab Egert. «Keha saab šoki, südamele langeb meeletu koormus, ja kui inimesel on varasemaid terviseprobleeme, võib see halvasti lõppeda. Ka siin lubati pikematele distantsidele vaid arstitõendiga või tehti enne südame kontrolliks EKG.»

Tallinna Taliujumikeskuse meeskond, vasakult: Peeter Tava, MMi peakorraldaja Hannes Viherpuu, maskott Vigri, Egert Paat ja Irena Rosenberg.
Tallinna Taliujumikeskuse meeskond, vasakult: Peeter Tava, MMi peakorraldaja Hannes Viherpuu, maskott Vigri, Egert Paat ja Irena Rosenberg. Foto: Madis Sinivee

Kuidas siis õigesti käituda? Vette tuleb minna rahulikult ja keskendunult, leili tasub võtta alles pärast ujumist. Leil ei tohi mingil juhul olla liiga kuum, 55–60 kraadi on parim.

«Teine viga tehakse hingamisega – külmašoki puhul on tavaline, et inimene hoiab hinge kinni. Õige on taastada just rahulik, sügav hingamine, siis ei tundu vesi üldse enam nii külm. Kui aga hingamist paika ei saa, võib järgneda astmaatiline šokk.» Egerti sõnul algab taliujumine hetkest, kui hingamine on kontrolli all, enne ei tasuks redelist lahti lastagi.

Hetk peale jäisest veest välja ronimist – suplen rasvases rahulolus. Karastav vesi mõjus virgutava energialaenguna ning külm polnud üldse!
Hetk peale jäisest veest välja ronimist – suplen rasvases rahulolus. Karastav vesi mõjus virgutava energialaenguna ning külm polnud üldse! Foto: Madis Sinivee

Ettevaatust – otsetee nooruse, tervise ja õnneni

Mina olen talisuplusega tegelikult tuttav juba aasta, see jõudis minuni tänu seiklusajakirjaniku tööle. Läks vaja hullu, kes asja järele prooviks, ja mina olin silmapilk valmis. Aga senist tegevust ujumiseks nimetada oleks ilmne liialdus – sulps sisse, vutt-vutt välja, kähku soojad riided selga ja asi sealmaal. Küll aga aitas see üle külma vee kartusest. Trikk on tegelikult lihtne – otsus tuleb teha oma peas. Kui minna jääaugu veerele kõhklema ja kahtlema, eee… läheks, teeks, prooviks…, siis ilmselt varba sissetorkamisest kaugemale ei jõuagi. Sest olgem ausad – jääkülm vesi on kehale šokk ning kui vaimne vundament pole valmis, ei saagi asjast asja. Tegelikult käib nii, et otsustad ja lähed! Sa ei pea olema noor, terve, tugev ega vormis, igaüks saab hakkama.

Märgatavad muutused kehas ja meeles on muidugi kiired tulema. Kohe esimesel külmaveesuplusel tajud, kuidas stress ja pinged pauguga kaovad. Kerge on olla, õnnehormoonid tulvavad verre ning tuju tõuseb pilvepiirini. Mõnus rammestus annab märku, et ka mõneminutiline talisuplus läheb treeninguna arvesse, sest põletab tohutul hulgal kaloreid. Paari tunniga hajuvad eufooriapilved ja saabub ingliuni. Kuid ülevam meeleolu ja rohkem energiat kõigi argiasjadega hakkama saamiseks – minu puhul kestab see seisund veel 2-3 päeva. Siis kisub taas merre uue elamuse jahile.

Taliujumise MM Eestis
Taliujumise MM Eestis Foto: Tairo Lutter

Aasta on piisav ka pikaajaliste muutuste nägemiseks, näiteks nahk tõmbab trimmi nagu teismelisel. Ning hoolimata sellest, et töö on stressirikas ja avatud kontoris leidub alatihti köhivaid kolleege, pole ma talisuplusega alustamisest peale kordagi haige olnud. Vahel tunnen küll, et miski viirus on end külge haakinud, aga tavaliselt piisab paarist lisaunetunnist ning hommikuks on asi korras. Kas see kõik ei kõla nagu maailma parim retsept külmas kliimas ellujäämiseks?

Minu seiklus taliujumise MMil kogub üha pöördeid. Vennastume kõikvõimalikke keeli kõnelevate kaasvõistlejatega. Nad tervitavad mind nimepidi ja naeratavad lausa kahe hambareaga. Kuumas tünnis lööb mõni isegi laulu lahti - töö on tehtud, tuju kõigil hea ja nüüd on aeg tähistada. Saunu ja tuliseid tünne on osalejate rõõmuks terve kaldaäär täis ja igaüks saab ise valida, kas soojeneb üles kuue kerisega telksaunas või valib põrgukatelt meenutava palavusega audisauna sõiduauto sees. Mina keksin talvises tuules pea pool tundi ringi, rannariided seljas, kuid külma ei tunne ning tervisega ei juhtu ka midagi halba. Sama päeva õhtupoolikul hakkab küll veidike palav ja käed kuumavad, aga see on ka kõik. Jäisesse vette ronimise väikesed ebamugavused tasuvad ära – võita on nii palju!

Väljakutseks valmis! Hiljem selgus, et selle aasta kõige kuumemad elamused tulidki just taliujumise MMi jäisest veest.
Väljakutseks valmis! Hiljem selgus, et selle aasta kõige kuumemad elamused tulidki just taliujumise MMi jäisest veest. Foto: Madis Sinivee

Taliujumise maailmameistrivõistlused 2018

·Toimusid 6.–10. märtsini Tallinnas.

·Korraldasid Tallinna taliujumiskeskus ja rahvusvaheline taliujumise assotsiatsioon.

.Tallinna Taliujumiskeskus MTÜ tegutseb Pirital aastast 2010, Hannes Viherpuu ja Aivar Rosenbergi eestvedamisel.

·Eestlased võitsid taliujumise erialadel kokku 53 kulda, 40 hõbedat ja 31 pronksi.

·Enim medaleid – 231 – läks Venemaale.

·Medaliarvestuses kolmas oli Saksamaa – 66.

·Kokku anti kümnel individuaal- ja kahel teatealal 13 vanuseklassi arvestuses välja 804 medalit.

·Eesti taliujuja Henri Kaarma on võtnud kuldmedali viielt järjestikuselt MMilt. Seekord tuli kuld 450 m maratonis ja 200 m vabastiilis, hõbe 100 m ja 25 m vabastiilis ning pronks 25 m liblikas.

·Arteri esindaja Kristina tuli 25 m rinnulistiilis oma vanuserühmas 24. kohale.

·Noorim osaleja oli kaheksa- ja vanim 93-aastane (Venemaa esindaja Anna Semenova tuli pronksile).

.Eestlased osalevad taliujumise MMidel viimased viis aastat. Järgmine MM toimub üle aasta – 2010 Solveenias, Bledis.

Märksõnad

Tagasi üles