Viis Kensingtoni palee šokeerivat saladust

Inglismaa kõrgseltskond 18. sajandil Foto: akg/North Wind Picture Archives/akg/North Wind Picture Archives

Kui sa mõtled Kensingtoni paleele, siis ilmselt kangastub sulle glamuur ja muinasjutuline kuninglik elu, sest just see on ju koduks prints Harryle ja Meghanile, prints Williamile ja Kate’ile. Tõde on aga muidugi märksa mitmekihilisem.

Siin on viis saladust 18. sajandi palee-elust, mis sind kindlasti šokeerivad.

A view of the Royal Palace at Kensington Date: late 18th century Foto: Rights Managed/Mary Evans Picture Library

Kõrgseltskonna üritustel urineerisid naised sageli põrandale

Kui 18. sajandil paleed külastada, taheti kõigile muljet avaldada, kirjutab Travel+Leisure. See aga tähendas väga keerulisi konstruktsioone, millele toonased uhked kleidid olid ehitatud. Kleidid olid nii suured, et naised pidid tubadesse külg ees sisenema – ja nad ei saanud kasutada tualetti. Seetõttu pidid nad kutsuma teenija, kes ronis spetsiaalse siibriga nende kleidi alla, et daamid saaksid end kergendada.

Alati aga ei jõudnud teenijannad kohale õigeaegselt, mistõttu tuli ette, et naised pissisid põrandale.

Peeneks sündmuseks valmistudes pidi nägu määrima hanerasvaga

Nii mehed kui naised määrisid enne suurüritusi nägu hanerasvaga, et nahka kaitsta. See on muidugi eriti naeruväärne, kui võtta arvesse, et nad kasutasid meikimisel pliipõhiseid meigivahendeid. Just plii tõttu kasutasid paljud oma juuksed ja näokarvad, k.a kulmud. Niisiis loomulikult kasutasid nad hiirenahast tehtud kulmuparukaid, mis aga kippusid ära kukkuma, kuna pidudel oli sageli kohutavalt palav. Sulama hakkas ka hanerasv... Lisame siia juurde veel pissise põranda – kõlab nagu imeline üritus!

Külalised pidid «õigesti» minestama

Palavus, rasked riided, hanerasvased näod – naised kippusid palju sellistel pidudel minestama. Aga kuna tegemist oli kõrgseltskonnaga, ei sobinud lihtsalt põrandale kukkuda. Naistel oli ette nähtud toetuda nurka ning libiseda mööda seina vaikselt põrandale. Nii jäid nad sinna seniks, kuniks tundsid, et suudavad taas seista.

Mehe väärtust hinnati sääremarjade põhjal

Naistel oli nendel üritustel kindlasti raskem kui meestel, aga ka neil oli oma rist kanda. Toona oli moes kanda põlvpükse, et eputada oma sääremarjadega. Musklid tekkisid muidugi sellest, et mehed päevad läbi muudkui ratsutasid ja käisid jahil. Kui aga sääremari ei olnud piisavalt pontsakas, pidid nad kasutama abi ning toppisid sukkadesse riidest täidist, et sääred suuremad näiksid.

Igasse tuppa sisenemise eest tuli maksta

Nagu igas peenes klubis kehtis ka Kensingtonis «liikmemaks».  Kuid vaid pileti ostmisest ei piisanud, et üritusele päriselt pääseda. Asi käis nii: naised jalutasid pargis ja aias oma parimates rõivastes, sisenesid väravatest ja ootasid siis, et näha, kas neid paleesse sisse ka lubatakse. Seejärel pidi iga toa uksel maksma veel lisatasu ja kui sul õnnestus lõpuks jõuda samasse tuppa kuningaga, tähendas see, et sa olid kõrgseltskonna koorekiht ja võisid rahulikult näolt hanerasva pühkida, hiirenahast kulmudega eputada ja põrandale pissida.