Kodukanad, miks te nii lollid olete? Kas te siis aru ei saa, et heidate normaalsetele ja tublidele naistele ka nii halba valgust? Pole ime, et meie riigis on nii palju ahistamist, šovinismi ja nii suur palgalõhe, kui osad naised ise seda põhjustavad! Meile kirjutab hingelt ära oma loo lugeja Merje.
Hingelt ära: Eesti kodukanad, miks te nii lollid olete?! (4)
Alustan algusest. Mul on pool elu olnud väga tihe grupp sõbrannasid, kellega juba keskkooli ajal tuttavaks saime. Nüüd oleme kõik kolmekümnendates, mina olen teinud karjääri, nemad saanud lapsi ja elu on edasi liikunud, aga nemad tahavad ikka minuga ikka suhelda. Eks ma siis püüan ka, aga vahel läheb küll silme eest mustaks, kui sõbrannade juttu kuulan.
Peamine probleem on selles, et need naised ei tee midagi! Nad ei ole otseselt lollid, neil on mõtteid peas küll, aga nad kasutavad ära null protsenti oma potentsiaali! Neil kõigil on lapsed, kes on ammu lasteaia, mõned lausa koolieas, aga tööle pole prouad ikka läinud. Kui ma küsin, mida nad päev otsa teevad, siis hakkab pihta üks nutt ja hala sel teemal, kuidas elu on jube igav ja nädalad venivad nagu härja ila. «Mõnel päeval ei viitsi isegi telekat vaadata!» niutsus just üks kodune ema mulle ja lootis, et mina oma kiire tööelu kõrvalt teda lõbustama hakkan. Tule taevas appi! Loe majandusuudiseid või õpi programmeerima, kui sul igav on!
Sellisel naisel, kellel on hunnik väikseid lapsi, ei hakka kunagi igav, sest tal pole mähkmekuhjade kõrvalt aega korrakski maha istuda. Enamus koduseid naisi aga ei ole seal suurest vajadusest, vaid niisama! Neil on lapsed ammu suured, aga nad lihtsalt ei viitsi välja mõelda, mida eluga teha ja siis tiksuvad aastate viisi niisama! Mõni saab emapalka, teine juba töötuabiraha ja enamus parasiteerib vanemate, elukaaslase või eksi rahakoti peal.
Raha on üldse teine teema, mis mind nende prouade juures närvi ajab! Oleks siis nende mehed rikkad ja jaksaks neid üleval pidada, aga tavaliselt elatakse sellise keskmise palga piiril ämma maja garaaži ehitatud korteris. Kahekesi ühe sissetulekuga ju midagi priisata ei ole ja nii ei saa ma oma niinimetatud sõbrannasid kutsuda ei reisile ega restorani, sest nemad «üritavad see kuu kokku hoida». See kokkuhoidmine on muidugi üks suur vale, sest mida sa hoiad, kui sa midagi ei teeni!
Ausõna, kui mu sõbrannad kiiremas korras tööle, kooli või kasvõi kirikusse vabatahtlikuks ei lähe, siis mina nendega enam ei suhtle! Selleks naisi lollideks peetaksegi, et nad lollina käituvad. Meheleminek ja lapse sünnitamine ei ole piisav, et ennast edukaks naiseks kutsuda! Ka neli korda nädalas trennis käimine ja ise köögikappide äravärvimine ei ole mingi saavutus! Karjäär ja haridus, lai silmaring ja huvitav elu on saavutused! Koduperenaised, kes mitte millegagi tegelevad ja mehe pangakaardiga ringi käivad, veavad kõigi naiste mainet rentslisse! Peale selle, nagu need lollid kodused naised ise ütlevad, on selline elu tegelikult igav ja nõme. Võtku siis ennast kokku, jumala eest, ja tehku midagi, selle asemel, et diivani peal tselluliiti kasvatada!
Saada meile oma lugu! Iga avaldatud «Hingelt ära» loo eest maksame 30 eurot kätte. Ootame sinu pihtimust aadressile sobranna@postimees.ee, märksõnaga «Hingelt ära».