Hingelt ära: kuidas mu suhe on nagu «50 halli varjundit»

Foto: Wavebreakmedia ltd/PantherMedia / Wavebreakmedia ltd

Käisin hiljuti vaatamas triloogia «50 halli varjundit» viimast osa. Olen loomulikult vaadanud ära ka eelmised kaks filmi ning iga aastaga paneb mind järjest rohkem imestama see, et ainus, mis sellest filmist üldpildis välja loetakse on seks, kirjutab meile lugeja Julija.

Mitte vaid, aga et kõige aluseks justnagu olekski vaid füüsiline pool ning kahe inimese suhtest ning tunnetest ei räägita üldse. Vaadates kolmandat osa, sai mulle enam selgeks see, et tegemist on enam kui seksiga, tegemist on tegelikkuses just ehedaima näitega armastusest, sügavast ja kaunist.

Seekord pani see film mõtlema ka enda suhtele. Oma praeguse elukaaslasega tutvusin siis, kui olin põhimõtteliselt armastuse leidmisele käega löönud. Hiljem selgus ka, et sama oli teinud tema. Üsna lootusetult hulpisime elumere lainetel, elasime, töötasime, kuid seda õiget meie elus ei olnud.

Ma mäletan siiani meie esimesi kõnesid, mis olid eranditult kas reaalselt kohtudes või telefonis. Mäletan seda avastamisrõõmu ja äratundmisrõõmu. Sellised emotsioonid ja mälestused ei kao.

Kuid suhe ei ole vaid see ja suhe ei ole ka klišeelik Ameerika film, suhe võib olla imekaunis ja armastusest tulvil, kuid rõhk on tööl. Suhe nõuab tööd. Kui tahes kulunud see väljend ka ei oleks, on vajalik suhtlemine, väikesed romantilised hetked kahekesi, üllatused ning asjade läbirääkimine. Ei ole olemas tingimusteta armastust, kuid on olemas armastus, kus üksteist tunnistatakse ja tunnustatakse.

Austus koos tunnistamisega, et teine pool on inimene nagu sinagi ja me kõik eksime, kuid asjadest rääkides, vältides üksteise solvamist, sillutubki tee tõelise armastuseni.

Tegelikkuses just see antud triloogiast peegelduski. Seks oli kahtlemata nende suhte üks olulisi osi ning ühel või teisel moel on ta tegelikult kõikides suhetes üks olulisi komponente, kuid nagu ka nende suhtes nii ka kõikides teistes sajandi armastuslugudes, on oluline just see, et kaks inimest väga tahavad koos olla ning on valmis selle nimel vaeva nägema.

Nõndavõrd lihtne on öelda, et kirg on möödas või mulle meeldib keegi teine ning lahkuda. Nõnda lihtne on teist alandada ja pidevalt mõnitada eesmärgiga tunda end ülevama ning paremana, kuid püsivat suhet sellise käitumismustriga ei ehita. Iga tugev suhe vajab nagu ehituseski maja, tugevat vundamenti ning alles sellele saab ehitada midagi püsivat.

Seejuures mitte vähemoluline ei ole see ehitis ise, koos selle kõigi väikeste osakestega. Olen nõnda palju näinud paare, kes koos kas mugavusest või hirmutundest üksinduse ees, ning eos tähele panemata, pole nad üldse tegelenud oma suhete hoidmise ega ka loomisega. Nad oletavad, et koos saab lihtsalt olla, kuid ei saa.

Seejuures, mis mind enam imestama paneb, on see naiste pidev hala, et suhe ei arene kuhugi või on suisa mõttetu, vaid sellepärast, et mees on mõttetu või väheromantiline. Kuid iial ei süveneta sellesse, et neist asjust saab tegelikult vägagi edukalt rääkida. Teine inimene ei loe su mõtteid ega ole sina. Ka kõige ideaalsema kokkusobivuse puhul ei ole inimesed identsed ja see omakorda teebki suhted põnevaks ja huvitavaks.

Kui mees unustab lilli tuua mingil päeval, siis sellest võib ju temaga rahulikult rääkida. Too välja, et sulle oleks vägagi meeldinud, kui ta just sellisel päeval oleks sulle lilli toonud ning palun ärge alandage oma kaaslasi. Üsna varsti võib tähele panna, et mees teebki seda, mida temalt lahkelt paluti.

Kui aga kukkuda teda alandama ning sõimama, siis võib tulemus olla täiesti vastupidine ning sellisel juhul saab süüdistada vaid iseennast. Sama on väljas käimistega või romantiliste tegevuste väljamõtlemisega. Alati võib ise ka ettepaneku või suunise teha.

Mõneti on mehed võib-olla tõepoolest pisut liiga konkreetsed või mõtlevad millestki muust, kuid ka nemad armastavad ning ka nemad püüavad. Vastupidise näitena tooksin ka selle, kui mehed siunavad teiste ees, et naised on mõttetud mõrrad, kes oskavad vaid nõuda. Vahel peitub nende nõudmiste taga kõigest appikarje, et mind ka tähele pandaks. On palju naisi, keda võetakse samuti iseenesestmõistetavatena ning tänulikkust nende töö ja vaeva osas välja ei näidata.

Suhe nõuab kahte, sama kehtib ka lahutuse puhul, et see nõuab kahte. Üldiselt ei ole pilt mustvalge ning üldiselt ei ole süüdi vaid üks. Taas tagasi filmi juurde, tooksin veel viimasena välja selle, et kuigi selles on üsnagi primaarne ka kallis elustiil, vägevad kingid ning žestid, siis lähemal vaatlusel on selge, et see neid kahte ei ühenda, neid ühendab tunne, kirg ning austus.

Nad austavad üksteist, räägivad ja arutavad tähtsaid küsimusi ja ei karda tülitseda. Seni, kuni tülid ei ole lihtlabane alandamisaktsioon ning eesmärgiks on konflikti lahendamine, ongi inimesed koos ja ehitavadki nõndanimetatuid sajandi armastuslugusid oma eluarmastusega.

Saada meile oma lugu! Iga avaldatud «Hingelt ära» loo eest maksame 30 eurot kätte. Ootame sinu pihtimust aadressile [e-mail], märksõnaga «Hingelt ära».