Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Suhteekspert selgitab: kas suhe pärast petmist on võimalik?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: PantherMedia / Scanpix

Elu paraku on selline, et eriti pikaajalises suhtes võib petmist ette tulla. Kuid milline on selle mõju suhtele ja kas suhet on üldse võimalik pärast sellist intsidenti päästa? 

Psühholoogid ja nõustajad rõhutavad, et see oleneb eelkõige inimestest ja konkreetsest olukorrast, kirjutab Elite Daily. Samuti mängib rolli see, millises olukorras suhe on, sest tihti jõutakse petmiseni alles siis, kui suhe on kriisis või peaaegu läbi. Näiteks mõned inimesed on veendunud, et nad ei ole võimelised petma, kuid kui nad tunnevad ennast suhtes lõksus olevana või on näiteks partner liialt klammerduv, siis võib petmine olla justkui pääsetee.

Suhteekspert Susan Winter ütleb, et see, kas peale petmist on võimalik edasi minna oleneb väga palju mõlema partneri võimest andestada. Kui partnerid suudavad üksteisele andeks anda ja mitte lihtsalt sõnades, vaid ka siiralt ja südamest, siis on suhtel lootust. Samas tihtipeale on probleemiks just see, et isegi kui ära lepitakse, siis tegelikult ei unustata ega andestata ja see jääb suhet painama ning muudab selle lõpuks väljakannatamatuks.

Andestamise kõrval on ka oluline koht kahetsusel. Kui petja pool selgitab teisele osapoolele oma teo motiive, vaimset seisundit ja kui ta siiralt tunneb ennast selle pärast halvasti, siis annab asja parandada. Vahest võib petmine hoopis suhtesse selgust ja «uut hingamist» tuua.

Kui on soov suhtes jätkata, siis oleks ka igati mõistlik mitte detailidesse süveneda, sest see võib teha andestamise ja suhte tuleviku palju keerulisemaks. Isegi, kui võib tekkida vastupandamatu soov teada, et mida su partner ikka täpselt teise naise või mehega tegi, siis lõppkokkuvõttes ei ole sellel vahet. Oluline on rääkida, andestada ja edasi minna.

Tagasi üles