Video ei ole enam kättesaadav.Tunded ja emotsioonid on sünonüümid. Tüüpiliselt öeldakse, et mul on tunded ja teistel emotsioonid. Et seletus püsiks arusaadav, kasutan ma edaspidi ainult sõna emotsioon, mis tähendab seda, mida mina ja kõik teised tunnevad.
Enamasti me ei teadvusta, kui palju erinevaid emotsioone meie elu iga päev juhivad. Vaata siinkohal hetkeks enda sisse, meenuta ehk lase silme eest läbi see, mida sa iga päev teed ja siis hinda emotsioonide olemasolu selle põhjal. Teadvustades nende toimet tegevustele avastad, et nad juhivad sinu elu kõiges, nii nagu nad teevad seda ka teistega. Vahet pole, kes sa oled, mida teed, mis positsioonil või kuhu kuulud, kui haritud või harimatu oled. Inimestevahelised suhted on eelkõige emotsionaalsed ja nendest sõltub, mis elus toimub.
Emotsioonid on igapäevases elus nii tavalised ja tekivad kergesti. Sagedasti arvatakse, et teised tekitavad neid. Meil aga kujunevad vastavad suhtumised ja suhted. Samas kui neid võib aktiveerida ükskõik milline nähtus, millega me kokku puutume. Iga inimene võib neid ka ise aktiveerida vastavalt meenutusele, mõttele või ettekujutusele. Oluline on mõista, et aktiveeruvad emotsioonid on sul juba olemas ja sa ei saa neid teiste käest. Nad on sinu omad, välise toimel nad lihtsalt aktiveeruvad, võtavad juhtimise üle ja sunnivad sind tegema midagi spetsiifilist. Kõik su motiivid ja soovid on alati emotsionaalsed.
Iga emotsioon teeb sinuga seda, mida tegema ta looduslikult on ette nähtud. Kui sul aktiveerub tusatuju, siis sunnib see sind tusatsema. Tusatuju juhib ja mõjutab sinu elu nii, et sa isegi ei märka rõõmu pakkuvaid asju, sulgud sissepoole. Sa teed seda ja ainult seda, mida aktiveerunud emotsioon sind tegema sunnib. Kui sa oled õnnelik – seegi on emotsioon, siis selle emotsiooni ajel teed sa võrreldes tusatujuga ju hoopis midagi muud. Rõõmus olles ei tee sa kunagi midagi sellist, mida teed vihastades.
Uuri, mida teeb sinuga uhkus, kahjurõõm, masendus, ärevus, apaatia, pettumine, heasoovlikkus…
Emotsioonide ajel tehakse sagedasti valesid otsuseid, mida hiljem tuleb kahetseda. Nad panevad klammerduma inimestesse, asjadesse, ideedesse või uskumustesse. Loovad väärtusi ja vastandumisi, aga on ka heaolu ja rahulolu mõõdupuuks igas asjas ja igale inimesele.
Paljud inimesed juhinduvad elus sellest, mida nad olukordade või asjade suhtes tunnevad ja otsustavad tekkinud emotsiooni järgi. Kogu majandus, kaubandus ning suurem osa muid inimeste tegevusi rajanevad samuti neil. Tegelikult on emotsioonidest juhitud pea kõik tegevused, mida miljardid inimesed igapäevaselt teevad. Ärimaailmas peab olema vähemalt olulistes küsimustes emotsioonivaene, sest on tähele pandud nende kahjulikku mõju otsustele. Paljud suruvad seetõttu emotsioonid alla ja koguvad nii endasse pingeid, mis kahjustavad tervist või sunnivad pingeid mingil viisil maandama. Tegelikult tahavad kõik tunda end hästi, kuid hea enesetunne pole osutunud kunagi püsivaks saavutuseks, sest see on alati tingimuslik ja emotsioonid ei ole kunagi püsivad. Nii aetaksegi kõigi poolt terves maailmas kõige erinevamate vahenditega taga teostumatut unelmat – tunda end kogu aeg hästi.
Emotsioonidele kui sellistele on mitmeid vaateid ja hinnanguid. Tavaline on klassifitseerida neid positiivseteks ja negatiivseteks. Aga ka enesetunde järgi meeldivateks ja ebameeldivateks. Teiste emotsionaalset seisundit hindame sobilikuks või siis mitte. Aga on ka mõjupõhine klassifikatsioon – aeglustavad, kiirendavad ja neutraalsed. Pärssivad või tegutsema ajendavad. Erinevaid emotsioone on igal inimesel püsikasutuses vaat et paarsada.
Ladinakeelne sõna emovēere, millest on tulnud sõna emotsioon, tähendab liikumapanevat jõudu. See tähendab, et nad on jõud, mis algatavad ja viivad läbi tegevusi. Jättes kõrvale igasugused hinnangud ja mõjud, võib väita, et emotsioonid ise ei ole head ega halvad. Veel võib nende kohta öelda, et kõik nad on oma spetsiifilise iseloomu ja toimesuunaga energiad. Muidu nad ju ei oleks liikumapanevad jõud.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et emotsioonid on tähtsad, sest nende toimeta ei oska me midagi teha, hinnata, väärtustada ega ka valida. Seega on tegemist nii inimelu edasiviivate kui ka pärssivate jõududega.
Tegemist oli katkendiga Ingvar Villido uuest raamatust «Emotsioonid. Inimkonna suurim sõltuvus». Järgmise katkendi avaldame homme.