Ma olen oma kehaprojektiga tegelnud juba pikka aega. Alustasin omal ajal katsega «Pekid põlema!» (loe siit!), seejärel rääkisin pikemalt treeneri ja nõustaja Egert Oioviga sellest, kuidas muuta oma toidulaud tervislikumaks.
Midagi on selle aja jooksul ka muutunud. Kui kolm aastat tagasi Postimehesse tööle tulles ei söönud ma hommikusööki ja üldiselt üldse sõin vaid kord päevas, siis pisikesed muudatused menüüs ja liikumisharjumustes on siiski üldiselt mu kehale hästi mõjunud. Selle ajaga olen kaotanud umbes kümme kilo, kuid sel talvel olen tundnud end sellest hoolimata kehvemini kui ei kunagi varem. Ja muidugi tean ma, milles asi - nimelt ma söön liiga vähe ja valesti.
Võib ju tunduda oksüümoronina vähesööv ülekaaluline inimene, kuid tegelikult teavad terviseeksperdid, et see on sageli üks peamisi põhjuseid, miks inimestel ei õnnestu kaalu kaotada. Kui sa sööd liiga vähe, siis on su keha pideval säästurežiimil ja püüab hoida kinni kõigest, mis sul (puusadel või pepul) on. Sest jumal teab, millal jälle toitaineid saab, mõtleb organism, on ju selge, et käimas on mingi näljahäda!
Minul isiklikult on hämmastav oskus valmistada suurel hulgal pealtnäha tervislikku toitu, mis on väga madala kaloraažiga. Nii näiteks võin ma valmis teha korraliku potitäie köögiviljasuppi (köögiviljad on ju tervislikud, kas pole?), mis annab vaid 350 kalorit (terve potitäie kohta!), kuid vajalikke mikro- ja makrotoitaineid peab sealt tikutulega taga otsima. Kui oma näidismenüü Eglele saatsin, sai ta vist pisukese šoki, sest kui ma poolteist aastat tagasi Egert Oiovi arvutuste kohaselt suutsin veel süüa päevas 1200 kalorit (mis on siiski liiga vähe), olen ma praeguseks oma kiire eluviisi, mõtlematuse ja, olgem ausad, laiskuse tõttu osanud langetada oma päevase kaloraaži 1100 juurde. Et olla tervislik, võiks mu kaloraaž jääda 1700 kanti, kindlasti aga ei tohiks langeda alla 1500.